Lev Vassiljev 1920–2009
Geodeet ja kartograaf, kauaaegne Tartu (Riikliku) Ülikooli geograafiaosakonna geodeesia ja kartograafia õppejõud.
Elukäik
L. Vassiljev sündis 22. septembril 1920 Narva-Jõesuus. Tema isa Mihhail, kes oli õppinud Peterburi/Petrogradi metsainstituudis ja ohvitserina teeninud Esimese maailmasõja ajal Vene armees, oli koos aadliperekonnast pärit abikaasa Tatjanaga (sünd. Bazilevskaja) segastel aegadel emigreerunud Eestisse. Instituudiaegse kursusekaaslase, Tartu ülikoolis töötava metsateadlase Andrei (1938. aastast Andres) Mathieseni toetusel sai ta erialasele tööle Järvselja õppemetskonda. Hiljem elati Tallinnas ja Haapsalus. Ema oli töötanud Peterburis sõjaväetopograafia ettevõttes kaardijoonestajana. Seal saadud oskusi kasutas ta hiljem joonestajana Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna juures.
Lev (selleaegsetes dokumentides Leo) õppis Haapsalus saksa koolis, kust oli pärit ka tema hea võõrkeelteoskus. Pärast Läänemaa Ühisgümnaasiumi lõpetamist 1938 astus ta Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonda, kus üks tema õpetajaid oli kunagine isa õpingukaaslane prof. A. Mathiesen. Juba üliõpilasena töötas ta abijõuna geodeesia alal. Pärast lõpetamist (1943 cum laude, sõjaaegset diplomit tuli uuesti kinnitada punaste ainete eksamitega 1946) siduski ta end geodeesia õpetamisega, mis eri aegadel on toimunud ülikooli erinevate nimedega allüksustes. 1954–1957 oli ta Moskva Maakorraldusinseneride Instituudis aspirantuuris, kus ka kaitses 1958. a tehnikakandidaadi väitekirja Геодезические работы при осушении заболоченных земель Эстонской ССР (Geodeetilised tööd soostunud maade kuivendamisel Eesti NSVs). Hiljem stažeeris veel mitu korda Moskva Riikliku Ülikooli kartograafia kateedris rahvusvaheliselt tunnustatud eriteadlase prof. K.A. Salištševi juures.
Ta oli abielus arsti Olga Schotteriga (1922–2012). Neil oli kaks last – poeg Viktor Vassiljev (s. 1953, arst ja poliitik) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuldajana lõpetanud tütar Helena Valpeteris (s. 1955). Lev Vassiljev suri 28. detsembril 2009 Tartus.
Lev (selleaegsetes dokumentides Leo) õppis Haapsalus saksa koolis, kust oli pärit ka tema hea võõrkeelteoskus. Pärast Läänemaa Ühisgümnaasiumi lõpetamist 1938 astus ta Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonda, kus üks tema õpetajaid oli kunagine isa õpingukaaslane prof. A. Mathiesen. Juba üliõpilasena töötas ta abijõuna geodeesia alal. Pärast lõpetamist (1943 cum laude, sõjaaegset diplomit tuli uuesti kinnitada punaste ainete eksamitega 1946) siduski ta end geodeesia õpetamisega, mis eri aegadel on toimunud ülikooli erinevate nimedega allüksustes. 1954–1957 oli ta Moskva Maakorraldusinseneride Instituudis aspirantuuris, kus ka kaitses 1958. a tehnikakandidaadi väitekirja Геодезические работы при осушении заболоченных земель Эстонской ССР (Geodeetilised tööd soostunud maade kuivendamisel Eesti NSVs). Hiljem stažeeris veel mitu korda Moskva Riikliku Ülikooli kartograafia kateedris rahvusvaheliselt tunnustatud eriteadlase prof. K.A. Salištševi juures.
Ta oli abielus arsti Olga Schotteriga (1922–2012). Neil oli kaks last – poeg Viktor Vassiljev (s. 1953, arst ja poliitik) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuldajana lõpetanud tütar Helena Valpeteris (s. 1955). Lev Vassiljev suri 28. detsembril 2009 Tartus.
Töö õppejõuna
Aastail 1942–44 töötas ta TÜ maaparanduse ja sookultuuri instituudi abijõuna geodeesia alal, 1944–50 TRÜ maaparanduse ja sookultuuri kateedri assisstendina, 1950–51 vanem-õpetajana, 1951–54 Eesti Põllumajanduse Akadeemia geodeesia kateedri vanem-õpetajana, 1951–57 T(R)Ü geograafia kateedri õppeülesande täitjana, 1957–59 vanem-õpetajana, 1959–63 dotsendi kt, 1963–68 dotsendina, 1968–92 füüsilise geograafia kateedri dotsendina, 1992–93 geograafia instituudi geoinformaatika ja kartograafia õppetooli dotsendina, a-st 2007?1 oli emeriitdotsent.
L. Vassiljev õpetas aastakümneid kõiki geograafia- ja ka geoloogia eriala geodeesia-kartograafia tsükli aineid – geodeesiat, topograafiat, kartograafiat, majanduskartograafiat, kartograafilist ja tehnilist joonestamist. Nende, eelkõige praktilise suunitlusega ainete õpetamine erines suuresti teistes NLi ülikoolides tehtavast. Ta juhendas geograafia ja geoloogia eriala üliõpilaste välipraktikaid topograafias (olenevalt õppeplaanist 2–4 nädalat). Need toimusid iga kord eri kohas (Joonis V1) vastavalt maa-ala valdaja või mõõdistamisest huvitatud organisatsiooni soovile. Praktika tulemuseks oli kas kultuuriloolise koha (Tammsaare, Piibe, Väägvere, Kiltsi, Mahtra), looduskaitseobjekti või -ala (Taevaskoda, Puhtulaid, Sangaste park), majandikeskuse (Ilmatsalu, Jäneda), õppebaasi (Kääriku, Kõpu-Tipu) või kateedri uurimisala (Kurtna mõhnastik) topograafiline plaan. Aastail 1952–93 (s.o kuni tema pensionile jäämiseni) kaardistati nende raames mõõtkavas 1 : 2000 või 1 : 1000 (mõni koht ka 1 : 500) kokku 3748 ha. Enamik valminud plaane leidsid kasutamist geoalustena majandite, kaitsealade, muuseumide jt territooriumide planeerimisel ja majandamisel
L. Vassiljev õpetas aastakümneid kõiki geograafia- ja ka geoloogia eriala geodeesia-kartograafia tsükli aineid – geodeesiat, topograafiat, kartograafiat, majanduskartograafiat, kartograafilist ja tehnilist joonestamist. Nende, eelkõige praktilise suunitlusega ainete õpetamine erines suuresti teistes NLi ülikoolides tehtavast. Ta juhendas geograafia ja geoloogia eriala üliõpilaste välipraktikaid topograafias (olenevalt õppeplaanist 2–4 nädalat). Need toimusid iga kord eri kohas (Joonis V1) vastavalt maa-ala valdaja või mõõdistamisest huvitatud organisatsiooni soovile. Praktika tulemuseks oli kas kultuuriloolise koha (Tammsaare, Piibe, Väägvere, Kiltsi, Mahtra), looduskaitseobjekti või -ala (Taevaskoda, Puhtulaid, Sangaste park), majandikeskuse (Ilmatsalu, Jäneda), õppebaasi (Kääriku, Kõpu-Tipu) või kateedri uurimisala (Kurtna mõhnastik) topograafiline plaan. Aastail 1952–93 (s.o kuni tema pensionile jäämiseni) kaardistati nende raames mõõtkavas 1 : 2000 või 1 : 1000 (mõni koht ka 1 : 500) kokku 3748 ha. Enamik valminud plaane leidsid kasutamist geoalustena majandite, kaitsealade, muuseumide jt territooriumide planeerimisel ja majandamisel
Lev Vassiljevi juhendatud geodeesia õpperaktika kohad. Punasega on kultuuriloolised objektid.
Ta koostas õppevahendeid ja avaldas artikleid õppepraktikate korraldamise kohta. Oli 14 kartograafia-alase diplomitöö juhendaja. Enamik viimastest koosnes kahest osast – tekstiköide (seletuskiri) ja kaart või kaardimakett, näiteks, Tartu rajooni teenindusvõrgu kaart (1 : 75 000), Eesti NSV tööstuse kaart, Paide rajooni põllumajandusliku maakasutuse kaardistik ( 1 : 300 000), Tallinna atlase kompositsioonimakett. Viimatinimetatud töö koosnes 33leheküljelisest seletuskirjast ja Tallinna atlase maketist (tänavatevõrgu kaardid 1 : 60 000 ja 1 : 40 000, üld- ja linna tagamaa kaardid väiksemas mõõtkavas, fotode ja teksti paigutamise skeemid, kõik kokku 123 lk) + ühe kaardi näidis. Suure töömahu tõttu valmis mõnest kaardist ainult üks eksemplar, mis kaitsmise järel anti selle tellijale (rajooni täitevkomiteele, s.o tänapäeva mõistes maavalitsusele, mille juures praktikal olles koguti vajaminevat andmestikku).
Kartograafia laboratoorsete tööde raames valmisid tema juhendamisel A2 formaadis joonised (kokku u 180), mida hiljem kasutas õppevahenditena geodeesia, topograafia ja kartograafia õpetamisel. 1970.–1980. aastail tehti tema käe all kartograafia praktiliste tööde käigus kümnekonna Tartu ettevõtte ja asutuse atlast – metsamajand, loomakasvatuse ja veterinaaria instituut, tarbijate kooperatiiv, õlletehas, mööblikombinaat jt. Järelvalveorganite tähelepanu kõrvalejuhtimiseks nimetas ta neid kartograafilisteks albumiteks.
Kartograafia laboratoorsete tööde raames valmisid tema juhendamisel A2 formaadis joonised (kokku u 180), mida hiljem kasutas õppevahenditena geodeesia, topograafia ja kartograafia õpetamisel. 1970.–1980. aastail tehti tema käe all kartograafia praktiliste tööde käigus kümnekonna Tartu ettevõtte ja asutuse atlast – metsamajand, loomakasvatuse ja veterinaaria instituut, tarbijate kooperatiiv, õlletehas, mööblikombinaat jt. Järelvalveorganite tähelepanu kõrvalejuhtimiseks nimetas ta neid kartograafilisteks albumiteks.
1988. a. ilmunud 77-leheküljelises üleliiduliselt levitamiseks mõeldud atlaste koostamise teoreetilisi aluseid ja metoodikat käsitlevas töös toob ta aga põhjenduseks asjaolu, et sõna ’atlas’ olevat asutuse juhtidele võõras mõiste ja neile on arusaadavam ’album’. Atlase vormistamisele eelnes aeganõudev andmete kogumine ja üldistamine. A3 formaadis 20–30lehküljeliste atlaste mahust hõlmasid kaardid umbes poole. Enamik viimastest näitas ettevõtte majandussidemeid – tooraine ja seadmete tarnijaid ning valmistoodangu realiseerimist (Joonis V3). Et teos oli mõeldud peamiselt ettevõtte/asutuse juhtidele oma tegevuse tutvustamiseks, siis need tehti kahes variandis – eesti ja vene keeles. Nende koostamise kogemusi tutvustas ta paljudel, peamiselt kartograafide konverentsidel ja nõupidamistel nii Eestis kui ka mujal Nõukogude Liidus (Riias, Moskvas, Irkutskis, Kiievis, Taškendis, Tšernovtsõs (Tšernivtsi), neis kokku vähemalt 10 korda).
Järelvalveorganite tähelepanu kõrvalejuhtimiseks nimetas ta neid kartograafilisteks albumiteks. 1988. a. ilmunud 77-leheküljelises üleliiduliselt levitamiseks mõeldud atlaste koostamise teoreetilisi aluseid ja metoodikat käsitlevas töös toob ta aga põhjenduseks asjaolu, et sõna ’atlas’ olevat asutuse juhtidele võõras mõiste ja neile on arusaadavam ’album’. Atlase vormistamisele eelnes aeganõudev andmete kogumine ja üldistamine. A3 formaadis 20–30lehküljeliste atlaste mahust hõlmasid kaardid umbes poole. Enamik viimastest näitas ettevõtte majandussidemeid – tooraine ja seadmete tarnijaid ning valmistoodangu realiseerimist. Et teos oli mõeldud peamiselt ettevõtte/asutuse juhtidele oma tegevuse tutvustamiseks, siis need tehti kahes variandis – eesti ja vene keeles. Nende koostamise kogemusi tutvustas ta paljudel, peamiselt kartograafide konverentsidel ja nõupidamistel nii Eestis kui ka mujal Nõukogude Liidus (Riias, Moskvas, Irkutskis, Kiievis, Taškendis, Tšernovtsõs (Tšernivtsi), neis kokku vähemalt 10 korda)
Järelvalveorganite tähelepanu kõrvalejuhtimiseks nimetas ta neid kartograafilisteks albumiteks. 1988. a. ilmunud 77-leheküljelises üleliiduliselt levitamiseks mõeldud atlaste koostamise teoreetilisi aluseid ja metoodikat käsitlevas töös toob ta aga põhjenduseks asjaolu, et sõna ’atlas’ olevat asutuse juhtidele võõras mõiste ja neile on arusaadavam ’album’. Atlase vormistamisele eelnes aeganõudev andmete kogumine ja üldistamine. A3 formaadis 20–30lehküljeliste atlaste mahust hõlmasid kaardid umbes poole. Enamik viimastest näitas ettevõtte majandussidemeid – tooraine ja seadmete tarnijaid ning valmistoodangu realiseerimist. Et teos oli mõeldud peamiselt ettevõtte/asutuse juhtidele oma tegevuse tutvustamiseks, siis need tehti kahes variandis – eesti ja vene keeles. Nende koostamise kogemusi tutvustas ta paljudel, peamiselt kartograafide konverentsidel ja nõupidamistel nii Eestis kui ka mujal Nõukogude Liidus (Riias, Moskvas, Irkutskis, Kiievis, Taškendis, Tšernovtsõs (Tšernivtsi), neis kokku vähemalt 10 korda)
Kaartide koostamine
Väljaspool õppetööd oli L. Vassiljev tuntud eelkõige kartograafina. Kartograafiat ahistanud piirangute tõttu sai ta oma teadmisi ja võimeid rakendada kahjuks vaid osaliselt. Nõukogude aja Eesti kartograafia hinnatud saavutuste hulka kuulub Eesti kooliatlase (1978 ja 1980 vene ning 1979 eesti keeles, viimane trükiarvuga 110 000) väljaandmine (Joonis V4). Atlase esialgne makett valmis geografiaüliõpilaste praktiliste tööde käigus juba 1960ndate keskpaiku. Algselt veelgi põhjalikumana kavandatud atlast pidi peatoimetaja L. Vassiljev selle koostamise käigus nii kaartide sisu kui ka arvu poolest järjest vaesestama. Näiteks, rahvastiku tiheduse kaardil ei võinud anda tihedust rajoonide kaupa arvulises skaalas vaid järgmiselt: alla keskmise, keskmine, üle keskmise, kusjuures keskmist ei olnud trükitud. Tolle aja ateistliku kasvatuse näiteks on turismikaardi selgituses sõna ’kirik’ vältimine – nimetatud on vaid Tallinna ja Tartu toomkirikut, kümnekonna kihelkonnakeskuse (Ambla, Kaarma, Karja jt) vaatamisväärsusena on kirjas ’... saj. arhitektuurimälestis’, täpsustamata, mis see on. Muude arhitektuurimälestiste (kõrtsihoone, raekoda) on aga seda tehtud. Eesti haridusministeeriumi ja Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse koostööna valminud Eesti asjatundjate koostatud 28-leheküljelise atlase 21 leheküljel on kokku 71 kaarti, neist 11 põhikaarti mõõtkavas 1 : 1 500 000. L. Vassiljevi enda koostatud on mandrijää sulamise ja pinnavormide kujunemise kaardid ja skeemid ning turismikaart. Eesti atlas oli esimene ühe liiduvabariigi õppeatlas. Varem oli ilmunud ainult mõni sisu poolest hoopis vaesem oblasti kooliatlas. Meie atlas sai eeskujuks teiste sarnaste kaardiväljaannete koostamisel (Läti kooliatlas 1988).
- L. Vassiljevi toimetatud kooliatlas (1969)
|
|
- Vasakul rahvastiku tiheduse kaart 1969. a atlases, paremal sama 1996. a kooliatlases (toimetaja Raivo Aunap).
Kooliatlase baasil publitseeriti aastail 1979–82 11 õppe-seinakaarti mõõtkavas 1 : 400 000. Atlasega võrreldes oli enamik seinakaarte sisu poolest rikkalikumad. L. Vassiljev koostatud on atlases mitte olnud liiklusteede kaart. Sellel on antud maanteede võrk, numeratsioon ja teelõikude pikkused, õhutranspordi, laeva- ja raudteed. Kooliatlas koos vastava seinakaartide seeriaga oli NLs ainulaadne.
Joonis V6. Väljavõte L. Vassiljevi koostatud Eesti liiklusteede seinakaardist (1981, 1 : 400 000, trükiarv 15 000[2]).
L. Vassiljev koostas (kaardil trükituna konsultant) ainsa nõukogudeaegse avalikkusele lubatud eestikeelse Tartu linna turismiskeemi (1986) mõõtkavas u 1 : 13 000. Selle originaali muudeti kaardivabrikus vastavalt kehtivatele salastamiseeskirjadele osa tänavate ärajätmise, nende suundade ja pikkuste moonutamisega.
L. Vassiljev koostas (kaardil trükituna konsultant) ainsa nõukogudeaegse avalikkusele lubatud eestikeelse Tartu linna turismiskeemi (1986) mõõtkavas u 1 : 13 000. Selle originaali muudeti kaardivabrikus vastavalt kehtivatele salastamiseeskirjadele osa tänavate ärajätmise, nende suundade ja pikkuste moonutamisega.
|
|
- Tartu turismiskeem (1986) ja sellest väljavõte. Vaata Jaama tänavast põhja poole jääva sõjaväelastele ehitatud "Hiinalinna" tänavate nimesid.
Eesti kohanimede vene keelde transkribeerimine
1996–97. a tutvustas ta ajalehes Postimees ilmunud teedekaarte ja kooliatlast, tuues esile nii nende häid külgi kui ka esinevaid vigu (vt Kaardikriitika).
Eesti kohanimede vene keelde transkribeerimise 1959. a üleliiduline juhend, mille alusel kaarte koostati, erines meie eeskirjadest. Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse juhend nõudis pikkade vokaalide muutmist lühikesteks (Sarema, Hiuma), erandiks osa asulanimesid. Olukorra absurdsusest kirjutas L. Vassiljev venekeelsetes artiklites Väära transkriptsiooni juurutamise tagajärgedest (TRÜ Toimetised, 237, 1969) ja Äbarik skeem (ajaleht Sovetskaja Estonia, 1969, nr 122). Neist esimeses on suur tabel kahe erineva eeskirja järgi trükitud kohanimedest. Järgnev on väljavõte sellest tabelist (originaalis kõik vene keeles):
Eesti kohanimede vene keelde transkribeerimise 1959. a üleliiduline juhend, mille alusel kaarte koostati, erines meie eeskirjadest. Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse juhend nõudis pikkade vokaalide muutmist lühikesteks (Sarema, Hiuma), erandiks osa asulanimesid. Olukorra absurdsusest kirjutas L. Vassiljev venekeelsetes artiklites Väära transkriptsiooni juurutamise tagajärgedest (TRÜ Toimetised, 237, 1969) ja Äbarik skeem (ajaleht Sovetskaja Estonia, 1969, nr 122). Neist esimeses on suur tabel kahe erineva eeskirja järgi trükitud kohanimedest. Järgnev on väljavõte sellest tabelist (originaalis kõik vene keeles):
|
Kohanimi
GKP transkriptsioon Tõlge Eesti transkriptsioon Tõlge |
Häädemeeste
Хядеместе häda- Хяэдемеэсте heade- |
Jaama
Яма jama Яама jaama |
Kääpa
Кяпа käpa Кяэпа kääpa |
Ilmekas on samas artiklis toodud luuletus (ilmselt L. Vassiljevi enda looming), mida artikli järgi olevat lauldud televisioonis:
|
..туристки Аня-Маня
посетили Ханья, прибыли в Сарема в поисках гарема... |
..turistid Anja-Manja
külastasid Hanjat, saabusid Saremale otsima haaremit... |
1972. a ilmuski uus Eesti omale vastav üleliiduline GKP instruktsioon. Suurimad teened selles olid L. Vassiljevil
Instrumentide täiustamine ja leiutamine
Oma tehnilisi, sh fotograafia-alaseid teadmisi rakendas ta instrumentide ja abivahendite täiustamisel ning tutvustamisel. Vähemtäpsete väliuuringute jaoks punktide suhtelise kõrguse ja profiilide mõõdistamiseks leiutatud peegelnivelliirid olid mitme puudusega ja ei leidnud seetõttu kasutamist. L. Vassiljev konstrueeris peegel-rippnivelliiri, mille ehitust, töövõtteid, vigade arvestamist ja kasutamisvõimalusi ta kirjeldas ligi 100leheküljelises käsikirja jäänud töös (Васильев, 1955). Instrumendi täpsust oli ta kontrollinud 1955. a suvel Sangastes. Käikudes, kus latt asus instrumendist kuni 50 m kaugusel, oli nivelleerimise keskmine ruutviga 1 km kohta ±13,3 cm. Leiutatud instrumenti tutvustas ta 1957. a oma aspirantuuriasutuse Moskva Maakorraldusinseneride Instituudi teadustööde kogumikus ning üleliidulises geodeesia ja kartograafia ajakirjas. Sama tegi ta ka 1958. a. uuesti ilmuma hakanud Eesti Looduse avanumbris.
|
Peegel-rippnivelliir
|
Rohkesti tema tööde bibliograafias osutamata lühiartikleid ilmus ajakirjades Tehnika ja Tootmine, Fotographie (Leipzig), Fotokino-Magazin (Leipzig), Советское фото ja Турист
Inimesena ja uurijana
Teda huvitas geodeesia ja kartograafia ajalugu, mida tunnistavad artiklid Eestist pärit geodeedi ja topograafi C. Tenneri elu ja tegevuse kohta (Joonis V9), samuti mitmed teised lood.Ta oli Eesti Geodeetide Ühingu taasasutajaid (1989) ja Eesti Geograafia Seltsi liige (auliige 1997) ning teda autasustati K. E. v. Baeri medaliga (1987).
- Illustratsioon C. Tenneri tegevust tutvustavast L. Vassiljevi artiklist (1959).
Ta oli sportliku elulaadiga, nooremalt innukas süstamatkaja ja selle matkaviisi populariseerija. Matkade järel tutvustas ta läbitud jõgede matkavõimalusi kirjasõnas ja koostas GKP väljaandel ilmunud Võru-Kubijalt lähtuva üleliidulise matkamarsruudi kaardi.
- Väljavõte Kubija süstamatka kaardist
L. Vassiljevit iseloomustas tema heatahtlikkus ja korrektsus, keelteoskus, tehnikateadlaslikult täpne sõnakasutus, pikitud heatahtliku ja tabava huumoriga. Kunagised üliõpilased meenutavad tema leebe naeratuse saatel öeldud väga tabavaid võrdlusi kaardil kiiva kiskunud joonte, vildakate kirjade ja instrumentidega saamatu ümberkäimise kohta. Paljude aastate vältel oli ta geograafiaosakonna konkurentsitult populaarseim õppejõud, kes veel üsna kõrgeski eas lõi kaasa tudengite suusamängudel ning andis pidudel peotantsu-alast eeskuju.
Lev Vassiljevi trükitööd
Lev Vassiljevi trükitööd