Eesti kaardilood 1960-2010
Nende 50 aasta jooksul on Eesti kartograafia ja geodeesia arengus Lev Vassiljev olnud kui õpetaja, kolleeg, heasoovlik nõuandja ja terane vaatleja.
Perioodi teeb iseäralikuks see, et kombineerusid kolm väga määravat tegurit.
Perioodi teeb iseäralikuks see, et kombineerusid kolm väga määravat tegurit.
- Ühiskondliku korra vahetumine, Eesti taasiseseisvumine, kaartidel moonutuste kadumine ja muutumine tavainimesele kättesaadavaks.
- Kartograafias kasutatavate paljundus- ja joonistamistehnoloogiate kiire vahetumine, sh arvutite kaasamine ja tormiline ruumiandmete digitaliseerimine.
- Kaartide olemuse ja kasutamise viiside muutumine. Tardkaartide asendumine kuvakaartidega ja teemakihtide interaktiivsuse lisandumine, mille tulemusena kujunes kaardi- ja ruumiandmete käitlemise uus rahvuslik kultuur.
Lev Vassiljevi mälestusstipendiumist
|
Lev Vassiljevi mälestusstipendium loodi TÜ sihtasutuse juurde Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduse instituudi geograafia osakonna poolt oma kauaaegse õppejõu dots. Lev Vassiljevi (22.09.1920 – 28.12.2009) mälestuseks.
Stipendiumi eesmärk on populariseerida kartograafia-alaseid õpinguid, uurimis- ja teadustöid. Stipendiumi toel tuli kirja panna 1960-2010. aastal Eesti kartograafias loodud unikaalsemate (tarkvara)tehnoloogiate kirjeldused ja kasutuslood. TÜ geograafia programmijuhi ja stipendiumikomisjoni liikme Raivo Aunapi sõnul väärib teema Eesti kartograafia ajaloo seisukohalt uurimist ja talletamist. 2015. aasta Lev Vassiljevi nimelise uurija-stipendiumi pälvis 3-liikmeline töögrupp koosseisus Jüri Jagomägi, Eda Jagomägi ja Heino Mardiste. Stipendiumi määramisel arvestati taotlejate teadmisi uuritavast perioodist, kogemusi kõnealuses valdkonnas ning tegevusplaani põhjalikkust. Komisjoni otsus oli üksmeelne, et laureaadid on olnud Eesti kartograafia taastamise juures ja on selle teema asjatundjad. Stipendiumi rahastas AS Regio. |
Meie plaan
- Ajaveebi sisu kajastava temaatika, märksõnade ja vormi väljatöötamine. Ajaveebi avamine. Kontaktide loomine selle perioodi kaartide tegijatega. Töökavade täpsustamine.
- Kaardikogumike ja ruumiandmeid sisaldavate failide väljaselgitamine, koondamine, materjalidele hinnangu andmine ja markeerimine. Säilitamisviiside kohta ettepanekute tegemine.
- Digitaalmaterjalide tegemine. Sisult või tehnoloogiliselt väärtuslikuks hinnatud kaardid skaneeritakse, pildistatakse või tehakse nendest videoklipid, sh eesmärgiga linkida neid ajaveebi. Failide kujul olev materjal viiakse vormingusse, mis võimaldab nende sirvimist üldkasutatava vabavaraga.
- Kasutuses olnud iseloomulike tehnoloogiliste vahendite koondamine ja pildistamine. Originaali mittesäilimisel kirjanduses olevate piltide reprodutseerimine. Kilede ja paberite jms näidiste koondamine. Tootmisskeemide viimistlemine esituseks sobivaiks. Mõningate tehnoloogiavõtete demonstratsioonidest videolõikude tegemine. (Nt graveerimine , šablooniga kirjade tegemine, pintsliga koloreerimine jms.)
- Ülevaate koostamine asutustest-ettevõtetest, kus telliti, tehti või paljundati kaarte. Kaarditegijate ja kaartidest kirjutajate „personaalia" algatamine, intervjuude tegemine. „Kaardilugude“ koondamine.
- Kaardibibliograafia 1945–2010 koostamine. Algusaasta on põhjendatud sellega, et olemas on kaardibibliograafia 1918–1944.
- Eesti kaardikultuuri arengu kohta üldistavate ja teoreetilise kallakuga artiklite koostamine või tellimine, mis seostaks ruumikäsitlusi teiste distsipliinidega ja võrdleks ka naaberriikidega.
- Kaartide analüüside näidiste kogumine ja nn kriitikaseminarid või koolitused kaartidest ja ruumiandmetest kirjutajaile.
- Digitaalkujul materjalide kättesaadavaks tegemine erineva põhjalikkuse ja keerukusastmega, vastavalt kasutajagruppide tasemele. Materjalide esitlemine näitustel ja koolides.
Stipendiumi kasutamise aruanne
Keskenduti peamiselt Tartu Ülikooli geograafide ja nende koostööpartneritega seotud kartograafia-alastele materjalidele ja tehnoloogiatele aastaist 1960–2010. Käsitleti sel perioodil suure arengu läbi teinud orienteerumiskaartide koostamist ja kasutamist.
Meile kättesaadavates mitteametlikes kogudes on hinnanguliselt üle 10 000 kaardi ja eseme. Loodi esialgne süsteem nende edasiseks korrastamiseks ja säilitamiseks eesmärgiga teha need kättesaadavamaks ja äratada laiemates ringkondades huvi kaardinduse vastu. Pildistati ja skaneeriti esimene valik olulisemaid kaarte ning kaartide koostamise ja paljundamise/tootmise vaheetappe näitavaid kilesid jm.
Vaadati läbi paljude kogude katalooge, milles leiti ca 3500 nimetust kaarte. Selle põhjal sai oluliselt täiendada Eesti kaardibibliograafiat
Pandi kirja mõtteid, mälestusi ja vestlusi nn lugudena, millest mitmed on edasi arendatud ja arendatavad artikliteks.
Valmis või täiendati mitmeid Eesti kartograafia ajalugu käsitlevaid artikleid.
Koostatud ja ettevalmistatud materjalidest väärib osa trükis avaldamist:
Koondatud on kaarte ja dokumente, et koostada artikleid teemadel:
Kartograafiakonverentsil „Eesti kaardilood"peeti 4 ettekannet (29.01.2016).
Kirjandusmuuseumi seminaril tehti ettekanne kaartide tsensuurist (26.11.2015).
Meile kättesaadavates mitteametlikes kogudes on hinnanguliselt üle 10 000 kaardi ja eseme. Loodi esialgne süsteem nende edasiseks korrastamiseks ja säilitamiseks eesmärgiga teha need kättesaadavamaks ja äratada laiemates ringkondades huvi kaardinduse vastu. Pildistati ja skaneeriti esimene valik olulisemaid kaarte ning kaartide koostamise ja paljundamise/tootmise vaheetappe näitavaid kilesid jm.
Vaadati läbi paljude kogude katalooge, milles leiti ca 3500 nimetust kaarte. Selle põhjal sai oluliselt täiendada Eesti kaardibibliograafiat
Pandi kirja mõtteid, mälestusi ja vestlusi nn lugudena, millest mitmed on edasi arendatud ja arendatavad artikliteks.
Valmis või täiendati mitmeid Eesti kartograafia ajalugu käsitlevaid artikleid.
Koostatud ja ettevalmistatud materjalidest väärib osa trükis avaldamist:
- L. Vassiljevi õppe- ja teadustöö (2020. a täitub 100 aastat L. Vassiljevi sünnist).
- Eesti kaardibibliograafia 1945 –2010.
- Nõukogudeaegne kaardikriitika.
- Orienteerumiskaartide tehnoloogia areng aastail 1960–2010.
Koondatud on kaarte ja dokumente, et koostada artikleid teemadel:
- Maastikukaartide koostamine 1960–1975.
- Territoriaalplaneerimiste kaardid 1965–1990.
- Merekaartide väljaandmine iseseisvuse taastamise järel.
- Analoogkartograafia üleminek digitaalkartograafiale.
- Peavoolu kartograafia ja kartograafia allhoovused Eesti kaardikultuuris.
Kartograafiakonverentsil „Eesti kaardilood"peeti 4 ettekannet (29.01.2016).
Kirjandusmuuseumi seminaril tehti ettekanne kaartide tsensuurist (26.11.2015).
Kuidas edasi?
Stipendiumi najal on jõutud suure hulga kaardimaterjalide, -riistade ja dokumentide jälgedele. Taastatud on sidemed paljude endiste kolleegidega. Meenunud on aastate tagused tegemised ja mõtted.
- See kõik võimaldab veebilehe kaardilood.ee lugude viimistlemist ja juurde lisamist. Mitmed lugude killud kindlasti täienevad ja loodetavasti saavad mõned neist iseseisvaks, publitseerimiseks sobiva, taseme ja vormi.
- Jätkama peab materjalide korrastamist, süstematiseerist. Eks ikka sellepärast,et siis oleks kergem otsustada, mis neist materjalidest saab.
- Loodame et käesolev veebikoht kujuneb kohtumispaigaks kaartidega tegelejatele, nii endistele kui praegustele, ja kaardinduse lähiajaloo huvilistele.