• ​16. – 18. gadsímta kartes no LNB krājuma / Three centuries of maps from the map collection of the National Library of Latvia:
  1500 – 1800. LNB kalendārs 2003. gadam / NLL calender for 2003. Riga, 2002. [Tartu Linnaraamatukogus]
• Ahlberg, Nils. Stadsgrundningar och planförändringar : svensk stadsplanering 1521–1721 Uppsala : Swedish University of Agricultural Sciences, 2005, 860 s. /Arensburg (Kuressaare) –  lk. 666, Dorpat (Tartu) – lk.  688–693, Narva – lk. 715–725, Pernau (Pärnu) – lk. 740–744, Reval (Tallinn) – lk. 745–750/.
• Ahlberg, Nils. Stadsgrundningar och planförändringar : svensk stadsplanering 1521-1721. Kartor. Uppsala : Swedish University of Agricultural Sciences, 2005, 196 s. /Arensburg (Kuressaare) – lk. 135, Dorpat (Tartu) – lk. 149–151, Narva – lk. 162–165, Pernau (Pärnu) – lk. 174–175, Reval (Tallinn) – lk. 176–178/.
• Ahman, E. Kaitseväe kaardiasjandusest. – Sõdur, 1935, nr. 3/4, lk. 49–52.
• Ahman, E. Kohanimedest topograafilisel kaardil. – Sõdur, 1936, nr. 43/44, lk. 1089–1094.
• Ahman, [E.] /Eröffnungsrede von Oberstleutnant Ahman = Kõne Balti Geodeetilise Komisjoni 8. konverentsi avamisel/. – Comptes rendus de la huitième session de la Commission géodésique Baltique réunie à Tallinn et Tartu du 20 au 23 août 1935 = Verandlungen der in Tallinn und Tartu von 20. bis 23. August 1935 abgehaltenen achten Tagung der Baltischen Geodätischen Kommission, Helsinki, 1936, S. 17–20.  [TÜ: Metobs A-1752]
• Ajalooline kartograafia. – Eesti Ajaloo Bibliograafia. 1877–1917. Akadeemilise Ajaloo Seltsi Toimetised VIII. Koost. E. Blumfeldt ja N. Loone. Tartu, 1933–1939, lk. 33–35. Sama:  Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 10. Köln–Wien, 1987.
• Alamaa, E. Silmapaistvamaid isikuid Tallinna topograafilise kujutamise ajaloos. – Tallinn. Linna asustus- ja ehitusajaloolisi materjale seitsmes köites. Tallinn, Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee. RPI “Eesti Projekt”, 1966. Köide VII, lk.128–184. (Rotaatoripaljundus). /Allikaviited ja kommentaarid: Köide I, lk. 329–357/.
• Ambur, Ott. Mõõdistamise ja kaardistamise arengust Eestis. – Geodeet, 1993, nr. 4 (28), lk. 14–22.
• Ambur, O. Carl Friedrich Tenner – 210. – Geodeet, 1993, nr. 4 (28), lk. 24.
• [Ambur, Ott], Raiend, V. Ajalooline ülevaade kaardistamisest ja kartograafiast Eestimaal. – Vaba Eestlane, nr. 91 (8.12.1992), nr. 92 (10.12. 1992), nr. 93 (15.12. 1992), nr. 95 (22.12. 1992), nr. 96 (24.12. 1992), nr. 97 (31. 12. 1992),  nr. 1 (7.01.1993).
• Amelung, F. Baltische Culturstudien aus den vier Jahrhunderten der Ordenzeit (1184–1561). Ptk.: Die ältesten See- und Landkartenbilder der Ostseeprovinzen. Dorpat, 1885, S. 318–349.
• Ammas, Anneli; Kümmel, Toomas. Ilmus esimene ajalooliste Liivimaa kaartide kogumik. – Eesti Päevaleht, 2002, nr.     , 29.07.
• Andrejeva, Svetlana. Narva tänavad 17.–21. sajandi linnakaartidel. – Narva Muuuseumi Toimetised, nr. 7, 2007, lk. 108-127. 
  Summary: Narva Streets on Town Maps of the XVII–XXI Centuries, p. 126.
  ​Резюме: Улицы Нарвы на городских  картах XVII–XXI вв., с. 127.
• Andrejeva, Svetlana. Narva ajalugu peegeldub ka kaartidel. – Narva Muuseum. Narva muuseumi teataja, 2008/2009 talv, nr. 1, lk. 5.
• Arabia kirjanik Idrisi ja eestlaste maa. – Postimees, 1895, nr. 108, 18.05.
• Arbusow L. Vorläufige Übersicht über die Kartographie Alt-Livlands bis 1595. – Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Vorträge vom Januar bis November 1934. Riga, 1935, S. 33–119.
• Arbusow L. Die Hauptrichtungen in der Entwicklung des Baltischen Kartenbildes bis gegen 1600. – Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Vorträge zur Hundertjahrfeier am 6.–9. Dezember 1934. Riga, 1936, S. 20–35. 
• Arbusow, L. Aus der Entstehungsgeschichte des Baltischen Kartenbildes. – Ostland. Monatsschrift des Reichskommissars für das Ostland, Riga, 1943, 9,  S. 13–17 + 1 Tafel.
• Bach, E. Topograafia kursus /ette lugenud eesti Vabariigi Sõjakoolis 1919-tal E. Bach. [Tallinn], Sõjaväe topograafia osakond, 1919. 123 lk.
• Bach, E. Topograafiliste tööde ülevaade. – Kindralstaabi IV osakonna Topo-Hüdrograafia aastaraamat 1924. Tallinn, 1924, lk. 44–65.
• Bach, E. Kaartidel tarvitatavad tingmärgid ja kirjatähed. Teine täiendatud väljaanne. – i.a. (192..?). 13 lk. 
• Bach, E. Topograafiliste tööde ülevaade. – Kindralstaabi IV osakonna Topo-Hüdrograafia aastaraamat 1926. Tallinn, 1926, lk. 19–29.
• Bagrow Leo. A History of the Cartography of Russia up to 1600. Wolfe Island, 1975. 140 pp.  [TÜ: XII/B-316] – vt. Багров Лео.
• Bagrow Leo. A History of Russian Cartography up to 1800. Wolfe Island, 1975. 311 pp. [TÜ: XII/B-317]– vt. Багров Лео
• Balode, Laimute. Hüdronüümid XVI – XVII sajandi Läti kaartidel. – Keel ja Kirjandus, 1999, nr. 8, lk. 568–571.
• Baltic connections. Archival guide to the maritime relations of the countries  around the Baltic Sea (including the Netherlands) 1450-1800. Vol I (ed. Lennart Bes). Leiden, Boston, Brill, 2007. XXXVI + 783 p. (kaardifondide loetelusid)
• Baltikum und Pommern in alten Ansichten und Karten (16. bis Ende 19. Jahrhundert). Austellung von 15. September bis zum 15. Oktober 1989. Lübeck, 1989. 80 S.  /TÜ: XIII/A–11516/
• Baltisches historisches Ortslexikon. (Hg.: H. Feldmann, H.v.z. Mühlen). T. 1. Estland (einschlisslich Nordlivland. Köln–Wien, 1985.
• Batten, A.H. The Struve meridian arc and its significance today. – Developing the profession in a developing world. Papers from the ad hoc Commission on History of Surveying. Brighton, 1998, p. 19–30. ●
• Bong, Otto. Das baltische Kartenbild. – Baltische Hefte, 1961,VII, H. 2, S. 83–91. /TÜ – Per A-14397
• Brazuniene, Alma.  The collection of old atlases in the Library of Vilnius University. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes.15th International Symposium, 6–9 October 1996. Abstracts. Rīga, 1996, p. 33-34.
• Brazuniene, Alma. Collections of early cartography in Lithuania: maps of Estonia. – Books and libraries in the Baltic Sea Region from the 16th to the 18th century. Papers of the academic conference, April 4-5, 2002, Tallinn. Tallinna Linnarhiiv, 2006, p. 78-85.
• Bratt, Einar. En krönike on kartor över Sverige. Stockholm, 1958. 131 s. 
• Brik, E. 15.–17. sajandi atlased ja geograafilised kaardid TRÜ Teaduslikus Raamatukogus. – TRÜ Teadusliku Raamatukogu 7. teaduskonverents. Ettekannete teesid. Tartu, 1977, lk. 19–21.
• Buczek, Karol. The history of Polish cartography from the 15th to the 18th century. Monographie z dziejów nauki i techniki. Tom XXIV. Wrocław – Warszawa – Kraków, 1966, 135 p. + 60 maps.
• Dick, Wolfgang R. Wilhelm Struve and the Europäische Gradmessung. – Geodeet, 1994, nr. 6 (30), pp. 25–27.
  Resümee: Wilhelm Struve ja Euroopa kraadimõõtmine.
• Dunsdorfs, Edgars. Der grosse schwedische Kataster in Livland 1681–1710. Textband. – Kungl. Vitterhets-, Historie- och Antikvitets Akademiens handligar, 72.  Stockholm, 1950. 196 S.
• Dunsdorfs, Edgars. Der grosse schwedische Kataster in Livland 1681–1710. Kartenband. Melbourne, 1974. 335 S. (Läti ala kaardid).
• Eesti Geodeetide Ühing 1926–2006. Eesti Geodeetide Ühingu väljaanne. Tartu, 2006. 110 lk.
• Eesti kaardid 1918–1944. Bibliograafia. Koost. E. Tang. Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu, 1996. 75 lk.
• Eesti  loots. Meresõidu ja lootsiasjanduse käsiraamat. Hüdrograafiline kirjeldus Eesti rannikust ja merest. – Koostanud Joh. Mey. Kindralstaabi IV (Topo-hüdrograafia) osakond, Tallinn,  1927. XVIII + 207 lk.
• Eesti merikaartide kokkuseadmise ja väljatöötamise kord. Välja töötanud ja kokku seadnud erikommisjon. Sellele on lisaks “Eesti meri- ja maamärgid meetrimõõdulistel merikaartidel ja kaardisõnastiku kogu”. Sõjaministeeriumi väljaanne. Tallinn, 1924. VIII + 22 lk. 
• Eesti onomastika bibliograafia. Temaatiline loend. Kohanimekorraldus. Eesti kohanimed. – www.eki.ee/nimeselts/bib/botm22.htm  (14.10.2009)
• Eesti rahvusbibliograafia. Kaardiväljaanded 1988–1996. Eesti Rahvusraamatukogu, 1998. 67 lk.
• Eesti rahvusbibliograafia. Kaardid. /Estonian National Bibliography. Maps. 1997–1998. Eesti Rahvusraamatukogu, 1999. 54 lk.
• Eesti rahvusbibliograafia. Kaardid. /Estonian National Bibliography. Maps. 2003–2004. Eesti Rahvusraamatukogu, 2005. 92 lk.
• Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid. 1999. Eesti Rahvusraamatukogu, 2000. 375 lk. /Kaardid lk. 287–375/
• Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid. 2000. Eesti Rahvusraamatukogu, 2001. 335 lk. /Kaardid lk. 313–335/
• Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid.  2001. Eesti Rahvusraamatukogu, 2002. 323  /Kaardid lk. 285–323/.
• Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid. 2002. Eesti Rahvusraamatukogu, 2003. 305 lk. /Kaardid lk. 274–290/
• Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri arhiivi kataloog. II. – Eesti Riigi Keskarhiivi toimetised, nr. 4 (1:2). Tartu, 1936. (kaartide loend)
• Ehrensvärd, Ulla. Peter Gedda’s maritime atlas of the Baltic, 1695. – Imago Mundi, 1977, 29, pp. 75–77.
• Ehrensvärd, Ulla. Svensk kartläggning i Baltikum. – Ymer, 2000. Arg. 120, S. 225–239.
• Ehrensvärd, Ulla. Topographica Estoniae. Handritade kartor och ritningar över Estland i svenska offentliga samlingar / Handgezeichnete Karten und Zeichnungen von Estland in schwedischen öffentlichen Sammlungen.– Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat XII. 1991–1999. Stockholm, 2001, s. 5–289.
  Rets.: Kreem, Juhan. Eesti teaduse aastaraamat Rootsis. – Tuna, 2002, nr. 4 (17), lk. 141–143.
  Piirimäe, Helmut. Kaartide ja plaanidega Rootsist Eestisse. – Akadeemia, 2003, nr. 3, lk. 631–635.
• Ehrensvärd, Ulla. The Swedish mapping of Russia: mutual influence. – In search of an order. Mutual representations in Sweden and Russia during early age of reason. Södertörn Academic Studies, 19. Södertörns högskola 2004, p. 21–47.
• Ehrensvärd, Ulla. The history of the Nordic map: from myths to reality. Helsinki, 2006. 375 p.
• Ehrensvärd, Ulla. Pohjolan kartan historia. Myyteistä todellisuuteen. Helsinki, 2006. 375 s.
• Ehrensvärd, Ulla. The history of mapping the Baltic Sea area. – Выход к Балтийскому морю: карты и другие информационные ресурсы Балтийского моря и прибрежных территорий. IX Международный симпозиум. Материалы симпозиума. 23–24 октября 2008. Санкт-Петербург. 2010, с. 17–31. = Access to the Baltic Sea: maps and other information resources in a sea-bound area. IX International symposium. Proceedings. October 23–24 2008. Saint-Petersbourg. 2008.
• Ehrensvärd, Ulla; Kokkonen, Pellervo: Nurminen, Juha. Mare Balticum. The Baltic – two thousand years. Helsinki: Otava, 1995. 287 p. + ill.  /RR: Kt 496–02099/
• Ehrensvärd, Ulla; Kokkonen, Pellervo; Nurminen, Juha. Mare Balticum. 2000 vuotta Itämeren historiaa. Helsinki, 1996. 287 s. 
• Eichhorn, W.F. Johann Heinrich Schmidt. – Revalsche Zeitung, 1881, Nr. 257, 258, 5. Nov., 6. Nov.
• Eichhorn, W.F. Johann Heinrich Schmidt. – Baltische Hefte, 1973, Bd. 19.  S. 155–162.
• Ein Abschnitt aus dem arabischen Geographen Idrisi. – Verhandlungen des Gelehrte Estnische Gesellschaft zu Dorpat, 7 Bd., H. 3–4, S. 1–12. Dorpat, 1873.
• Ericsson, Christoffer H.; Miekkavaara, Leena; Nurminen, Juha; Raurala, Nils-Erik. Meritie: merikartta 1500-luvulta nykypäivään. Helsinki, 1988. 160 s.   
• Ericsson, Christoffer H.; Miekkavaara, Leena; Nurminen, Juha; Raurala, Nils-Erik. The routes of the sea. Sea chart from the 16th century to present time. Helsinki, 1988.
• Espenberg, A. Mitmevärvitrükiste konserveerimisest ja restaureerimisest. – Raamat – aeg – restaureerimine, 3. Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogu, Tartu, 1976, lk. 171–182 + fotod.
  Summary: Conservation and restoration of polychromatic drawings and printed works.
• Fredrikson, Erkki.  Soome 500 aastat Euroopa kaardil. Näitus Soome kaardipildi varasemast ajaloost. Kataloog. – Keski-Suomen museon monistesarja. Jyväskylä, 1993, 1, 23 lk 
• Fredrikson, Erkki.  Finland defined. A nation takes shape on the map. 2nd print. Jyväskylä – Helsinki, 1994. 125 p.
• Fredrikson, Erkki. Suomen karttakuva : teksti- ja karttajulkaisu Suomen karttakuvan vaiheita esittelevään pysyvään näyttelyyn Jyväskylän yliopiston historian laitoksen Cartographica-näyttelysalissa. Jyväskylä, 1999, 90 s.
• Fredrikson, Erkki. Suomi 500 vuotta Euroopan kartalla. /Helsinki/, 2002. 126 s. – /RR
• Gadebusch, Friedrich Konrad. Livländische und kurländische Landkarten. – Livländische Bibliothek nach alphabetischer Ordnung, II.  Riga, 1777, S. 153–157.
• Geodeet.  Eesti Geodeetide Ühingu väljaanne. Nr. 1 (1926) – 24 (1940); Nr. 1 (25) (1991) – 42 (66) (2012) +
• General-Nivellement der Inseln Oesel und Moon. Oeselsche Ritterschaft. Dorpat, 1886. 77 S.+Karte.
• General-Nivellement von Livland. Herausgegeben von der Kaiserlichen Livländischen ökonomischen und gemeinnützigen Sozietät. 1. Lief. Dorpat, 1877. 128 S.+ Hypsometrische Karte Esthland’s und Nord-Livland’s; 2., 3. und 4. (Schluss-)Lief. Dorpat, 1883. 557 S.+ Hypsometrische Karte  Esthlands und Lieflands.
  2. osa eraldi: General-Nivellement von Livland der kaiserlichen, livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Sozietät. Dorpat, 1887. 447 S.
• Golovkova, Anne. Tallinna linnaplaanide ajaloost. – Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat 1996/97, Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997, lk. 29–44.
  Summary (pealkirjata)
• Golovkova, Anne. Kaks tosinat kivitrükis linnaplaani. – Õhtuleht, 1997, nr. 13, 17.01.
• Golovkova, Anne. “Tallinn linnulennult” – näitus Tallinna Linnamuuseumis. – Muuseum, 1998, nr. 4, lk. 24–25.
• Graf Mellin (Ludwig August). – Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten Lexikon der Provinzen Livland, Ehstland und Kurland. Bd. 3, Mitau, 1831, S. 190–198.
• Granlund, John. The Carta Marina of Olaus Magnus.  – Imago Mundi, 1951, VIII, p. 35–43.
• Grewingk, C. Über die Bonitierung und kartographische Aufnahme des Bodens. – Sitzungsberichte der Naturforscher-Gessellschaft zu Dorpat, 1861, Bd. I, H. 10, S. 462–?477. ●
• Grewingk, Constantin. Erläuterungen zur zweiten Ausgabe der geognostischen Karte Liv-, Est- und Kurlands. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Est- und Kurlands. Dorpat, 1879, 1. Ser., Bd. 8, 4, S. 343–466. + kaart.
• Haltenberger, Michael. Der Stand des Aufnahme- und Kartenwesens in Eesti. – Acta et Commentationes Universitas Tartuensis. 1925. A IX.5. 7 S.
• Hansar, Lilian. Eesti vanalinnade plaanistruktuuri tüpoloogia 13.–17. sajandil. – Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost : pühendatud Villem Raami 100. sünniaastapäevale. Tallinn, 2009. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 18, nr. 3-4, lk. 45–71.
  Summary: Plan structure typology of old Estonian towns in the 13th – 17th centuries, p. 72-76.
• Hansar, Lilian. Linnast muinsuskaitsealaks. – Dissertationes Academiae Artium Estoniae, 4. Tallinn, 2010. 288 lk. (linnaplaanid lk. 227-288).
• Helk, Vello. Raamat Eesti teedevõrgu kujunemisest. Raid, Tõnu. Eesti teedevõrgu kujunemine. Tallinn: Punnpaap, 2005. 255 lk. : ill, kaart. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 2005, nr. 46, 24. nov., lk 5.
• Hermann, K.A. Arabia kirjamees Idrisi ja eestlaste maa. – K.A. Hermanni raamat: Uurimused Eesti rahva muinas-ajast. Jurjev, 1895, lk. 66–76.
  Sama: Postimees, 1895, nr. 108; Olevik, 1895, nr. 22.
• Hermann, U. Emajõe kaevandid. – Eesti Loodus, 1966, nr. 3, lk. 171–172.
• Hermann, Uno. Millest räägib rootsiaegne teedeatlas. – Eesti Loodus, 1968, nr. 8, lk. 536–537.
• Hiob, Mart. Planeeringuline kujunemine. Supilinn 17. –21. sajandi linnakaartidel ja –plaanidel. – Acta architecturae naturalis. Supilinn. Maastikuarhitektuurseid Uurimusi, 2, lk. 51–76, värvitahvlid lk. 229–245. Tallinna Tehnikaülikool. 2012.
  Summary: Development of Supilinn’s street and plot structure. Supilinn on maps and plans between 17th and 21st centuries.
• Hiiop, Hilkka. Ludwig August Mellin ja Liivimaa atlas. – Johann Wilhelm Krause Liivimaa-ainelised joonistused. – Johann Wilhelm Krause. 1757–1828. Kataloog. 1. Eesti Keele Sihtasutus, 1999, lk. 52–55.
  Zsfass: Die Zeichnungen J.W. Krause von Livland (S. 305–308)
• Inno, Karl.  Mare balticum ja Baltikum. – Tulimuld, 1976, nr. 2, lk.74–85.
• Inno, Karl.  Ajaloolis-geograafiline ülevaade Baltikumist, eriti Eestist. – Tulimuld, 1977, nr. 3, lk. 130–141; nr. 4, lk. 188–202; 1978, nr. 3, lk. 130–138; nr. 4, lk. 182–190.
• Jaanson, Ene. Maps of Estonia from the 16th century to 1850. –14th International Conference on the History of Cartogarphy 14–19 June 1991 at Uppsala and Stockholm in Sweden. Abstracts,  p. 56.
• Jaanson, Ene. Eesti ja Läti vanemad kaardid Tartu Ülikooli raamatukogus. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat. 28. kd. Tallinn, 1994, lk. 189–194.
• Jaanson, Ene. Tartu Ülikooli Raamatukogu kaardikogu käekäik. – Friedrich Puksoo päev 23. aprillil 1996. a. Ettekannete kokkuvõtted. Tartu Ülikooli Raamatukogu. Tartu, 1996, lk. 6–7.
• Jaanson, Ene-Lille. Ühe kaardikogu käekäigust. – Raamatukogu, 1996, nr. 5, lk. 14–18.
• Jagomägi, Jüri. Kaardikultuur raamatuaastal. – Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad. Tartu, 2000, lk.94–98.
• Jagomägi, J., Mardiste, H. Maps and mapping in Estonia. – GeoJournal, 1994, Vol. 33, No. 1, pp. 81–90.
• Jansson, Ulf. Ruhnu (Runö) – katastrikaardid ja maastikud 17. sajandist tänapäevani. –Rannaalade väärtused ja nende kaitse. Koost. Kaja Peterson ja Piret Kuldna.  Tallinn, Säästva Eesti Instituut, 2005, lk. 73–87.
• Johansen, Paul. Saksa kohanimedest Eestis. – Johansen, Paul. Kaugete aegade sära. Tartu, Ilmamaa, 2005, lk.24-49. (Orig.: Über die deutschen Ortsnamen Estlands. – Sonderabdruck aus dem “Revaler Boten”. Reval, 1930. 30 S. Tõlkinud Jüri Kivimäe).
• Jonuks, Tõnno; Lätti, Priit. Radar – interaktiivne kultuurilooline kaart. – Võim ja kultuur, 2. Koost. Mare Kõiva,. Tartu, 2006, lk. 401-408.
• J.M. Topo-hüdrograafia osakonna näitus 12–16 maini osakonna töö iseloomustamiseks. – Sõdur, 1936, nr. 22/23, lk. 563–567.
• Juhend kaardi mõõdus 1:50 000 valmistamiseks. Tallinn, Kaitsevägede Staabi topo-hüdrograafia osakond, 1935. 20 lk.
• Julku, Kyösti. Suomea tulee maailmankartalle. – Oulun yliopisto. Hist. laitos. Eripainossarja, 1976, no. 35. 41 s.  
• Juske, Anto. “Eesti Maamõetjate Ühisuse” asutamisest 1909. aastal. – Geodeet, 1991, nr. 1 (25), lk. 21–22.
• Juske, Anto. Eesti lõunapiiril. – Geodeet, 1993, nr. 4 (28), lk. 32-33.
• Juske, Anto. Eesti lõunapiiri  rajamisest  kahe maailmasõja vahel. – Geodeet, 1993, nr. 5 (29), lk. 59–60.
• Juske, Anto.  Vanad merekaardid.  – Käsmu Meremuuseumi Toimetised, 1999, nr. 4, lk. 41–43.
• Juske, Anto. Vanad kaardid. – Käsmu 550. Käsmu, 2003, lk. 30–37.
• Jäger, Eckhard; Bong, Otto. Das Atlas von Livland des Grafen Mellin (1798). Lüneburg, 1972. 16 S. – Mellini atlase järeltrüki lisa.
• Jäger, E. Versuch einer Periodisierung der Kartographie-geschichte des Baltikums (1539–1844). – Kartographie–historisches Colloquim. Berlin, 1987, S. 91–106. ●
• Jäger, Eckhard. Zur Entwicklung der Kartographie in der Hansezeit. – Die Hanse und der deutsche Osten (Her. Norbert Angermann). Verlag Norddeutsces Kulturwerk, Lüneburg, 1990, S. 133–169. 
• Jänes-Kapp, Kärt. Kaardikunsti koguja [Ilo Käbin]. – Horisont, 1996, nr. 1, lk. 49–50.
• Järvanurm, Ene. 18. sajandi geograafilised kaardid Tartu Ülikooli Raamatukogus, nende säilivus ja konserveerimismeetodid. – TÜ Raamatukogu 14. teaduskonverents “Kultuurivarade kaitse, konserveerimine ja restaureerimine” 3.–4. oktoobril 1990. Ettekannete teesid. Tartu, 1990, lk. 19–20. /TÜ: A-52930/
• Järvanurm, Ene. 18. sajandi geograafilised kaardid Tartu Ülikooli Raamatukogus, nende säilivus ja konserveerimismeetodid. – Raamat – aeg – restaureerimine, 6. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu, 1990, lk. 58–77.
  Zsfass: Die geographischen Karten des XVIII. Jahrhunderts in der Universitätsbibliothek Tartu, ihre Haltbarkeit und Methoden der Konservierung.
  Резюме: Географические карты 18 века в библиотеке Тартуского университета, их хранение и методы консервации .
• Järvet, Arvo. Mida võiks tähele panna uue kooliatlase kasutamisel. – Kägu. Bioloogia- ja Geograafiaõpetajate Liidu Toimetised, i.a., nr. 6, lk. 69–72.
• Jürgenson, Harli. Eesti-Vene riigipiiri koordinaatide arvutus 1995. – Geodeet, 1996, nr. 10 (34), lk. 12–16.
• Jürgenson, Harli. Eestis kasutatud kaardiprojektsioone ja koordinaatsüsteeme. – Geodeet, 1997, nr. 14 (38), lk. 9–12.
• Kaart & kaart – ajareis Tallinnas. Kalender 2011. Eesti Rahvusraamatukogu. Tallinn, [2010].
• Kaavere, Vello. Karl Rathlef – ajaloolane või geograaf. – Eesti Loodus, 1987, nr. 9, lk. 612-615.
• Kain Roger J.P.; Baigent, Elizabeth. The cadastral map in the service of the state. A history of property mapping. Chicago, London, 1992. – ptk.: The Duchy of Finland and the Swedish colonies, pp. 68–75.
• Kaints, Holger. Linnaplaanidest kahe esindusliku raamatu taustal. – Sirp, 2013, nr. 30, lk. 12, 16. august.
• Kaitsevägede staabi Topo-hüdrograafia osakonna poolt välja antud kaardid ja publikatsioonid. – Topo-hüdrograafia aastaraamat 1928/29. Tallinn, 1930, lk. 89–91.
  (Sama saksa k. vt.: Verzeichnis…)
• Kala,V., Peets, A.,  Sõjatopograafia. Tallinn,1995.
• Kaljundi, Jevgeni; Raie, Rein. Pärnu plaanid Rootsi sõjaarhiivis. – Pärnu linnas ja rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek 20.–23. augustini 1981. Artiklite kogumik. Tallinn, 1981, lk. 109–118.
• Kall, Tarmo. Maapinna vertikaalliikumiste uurimisest Eestis ja Fennoskandias. – Geodeet, 2008,  nr. 36 (60), lk. 15 – 23.
• Kann, Tõnu. Rootsi sõjamuuseumist jõudsid Pärnusse uusaegsed linnaplaanid. – Pärnu Postimees, 2003, nr.  , lk. 8– 9, 25. jaanuar.
• Kant, Edgar. Über die ersten absoluten Punktkarten der Bevölkerungsverteilung. Bemerkungen zur Geschichte der thematischen Kartographie. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat, V, 1965–1969. Stockholm, 1970, S. 100–111. (Äratrükk:. Lund Studies in Geography. Ser. B, No. 36).
• Kaplinski, Küllike; Õun, Mati; Kask, Tõnu. Vaateid vanemasse mereajalukku. Tallinn, 2003. 111 lk.
• Kaptüg, Vitali. W. Struve astro-geodeetilise punkti taastamine Hoglandi saarel. – Geodeet, 2002,  nr. 25 (49), lk. 11 – 13.
• Kaptüg, Vitali. General review of the history of the manuscripts related to the Struve-Tenner arc measurements. – Struve Arc 150. Reports of the International Scientific Conference. Tallinn – Tartu, 2002, p. 68 – 71.
• Karindi, Eduard. Meenutusi Eesti Vabariigi Kaitsevägede Staabi Topo-Hüdrograafia Osakonna viimasest topograafide kursusest. – Geodeet, 1993, nr. 3 (27), lk. 24–28.
• Karma, T.,  Pātsi, V. Kā tapis pirmais ģeogrāfiskais atlants latviesu valodā. – Grāmata latviešu sabiedrībā 1856–1879. Rīga, 1987, lk. 27–37. ●
• Karmo, Märt. Taas kahekümnendate tasemel? – Horisont, 1990, nr. 2, lk. 32–37.
• Kartograafilised materjalid. – Läänemaa väärtuslikud maastikud. Läänemaa Maavalitsus, Haapsalu, 2006, lk. 20–23.
• Kartografia wojskowa krajów strefy bałtyckiej XVI – XX w. Pod red. S. Alexandrowicza, Z. Karpusa, W. Rezmera. Toruń, 1996. 286 s.     
• Kask, I. Geograafia metamorfoosid ja Eestimaa avastamine. – Eesti Loodus, 1972, nr. 1, lk. 20–29.
• Kavacs, Jurgis. Compiling and publishing of state topographic maps of Latvia 1921–1940. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes. 15th International Symposium, 6–9 October 1966. Abstracts. Rīga, 1996, p. 54–56.
• Kildema, Kallio. – Esimestest eestikeelsetest geograafiaatlastest. – Horisont, 1974, nr. 12, lk. 27–28.
• Kildiushevskaia, Ludmila. Catalogues of rare maps in the collection of the National Library of Russia. Their past, present and future. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes. 15th International Symposium, 6–9 October 1996. Abstracts. Rīga, 1996, p. 25–27.
• Kindralstaabi  IV Osakonna Topo-Hüdrograafia Aastaraamat. 1924, 1926, 1928/29.
• Kivi, A. Tallinna linnasarase mõõdistamise ajaloost. – Tallinn. Linna asustus- ja ehitusajaloolisi materjale seitsmes köites. Tallinn, Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee. RPI “Eesti Projekt”, 1966. VII köide, lk. 71–127. (Rotaatoripaljundus)
• Kivimägi, Toomas. Merekaartide koostamisest Eestis pärast 1991. aastat. – Eesti Laevanduse Aastaraamat 1997, lk. 67–72.
  Summary: On the publication of sea maps in Estonia after 1991.
• Klaas, Eva. Suursugsusest Kiltsi lossist võib saada kaardiloss. – Virumaa Teataja, 2014, nr. 135, 16.07.
• Kletnieks, Janis.  The first Livonian special map by Dutch cartographer Joanne Portantio. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes. 15th International Symposium, 6–9 October 1966. Abstracts. Rīga, 1996, p. 39–42.
• Kletnieks, Janis; Strauchmanis, Janis. The geographic coordinates of the Baltic towns on the 13th – 17th century maps. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes. 15th International Symposium, 6–9 October 1966. Abstracts. Rīga, 1996, p. 43–46.
• Koeman, C. Manuscript charts of the Baltic by Gerard van Keulen. – The ITC Journal, 1976, No. 4, p. 503–514. ●
• Koeman, Cornelis; Schilder Günter. Ein neuer Beitrag zur Kenntnis der niederländischen Seekartographie im 18. Jahrhundert. – Festschrift für Erik Arnberger. Beiträge zur theoretischen Kartographie. Franz Deuticke, Wien, 1977, S. 267–290.
  Summary: A new contribution to the knowledge of Dutch hydrographic charting in the 18th century.
• Kokkonen, Pellervo. Map printing in early eighteenth-century Russia. – Fennia, 1992, 170, no. 1, p. 1–24.
• Kokkonen, Pellervo. Practice of marine cartography and the Russian representation of the Baltic sea in the eighteenth century. – Fennia, 1997, 175, no. 1, p. 1–96.
• Kollo, Karin; Valder, Viljar. Struve kaar. – Geodeet, 2012, nr. 42(66), lk. 42– 44.
• Kollo, Karin; Leppik, Lea; Randjärv, Jüri; Valder, Viljar. Võidujooks mailma mõõtmisele: Struve–Tenneri kaar = The race to measure the world: The Struve–Tenner Meridian arc. – Tartu tähetorn = Tartu old observatory. 2011, lk. 42–54.
• Kongo, L.  Kartograafiaalased tööd Eesti Looduseuurijate Seltsis. – Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 78 kd. Tallinn, 1998, lk. 257–265.
  Summary: Cartographic work in the Estonian Naturalists’ Society.
• Kongo, Linda.  Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat. 1853 – 2003. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 2003. 471 lk. – Ptk. 9.1.4. Kartograafiakomisjon. Lk.130–131.
• Koppel, Kalev. GIS on tööriist: geograafilise infosüsteemi rakendamisest ajalooliste katastrimaterjalide uurimisel. – Ajalooline Ajakiri, 2001, nr. 4 (115), lk. 87–104.
  Summary: GIS is an instrument: on the implementation of Geographical Information System in researching on historical cadastral registers (p. 126–127).
• Koppel, Kalev. Kuidas kaardid kõnelesid: 17.–19. sajandi katastriplaanide esitusmudel. – Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, 9 (16). Tartu, 2002, lk. 13–32.
  Zsfass.: Woreiber Katasterkarten berichten können: Modell zur Präsentation von Katasterplänen des 17.–19. Jahrhunderts.
• Koppel, Kalev. Kupits. Ajalooarhiivi kaardiserve on toonud Eesti ajaloolised halduspiirid internetti. – Horisont, 2005, nr. 3, lk. 30–31.
• Koppel, K. Kaardikogu [F. 2072, 1664–1965]. – Arhiivijuht III. Vabad ühendused. Ettevõtted. Kollektsioonid. Eesti Ajalooarhiiv. Tartu, 2010, lk. 366–367.
• Kostet, Juhani. Cartographia urbium Finnicarum. Suomen kaupunkien kaupunkikartografia 1600-luvulla ja 17-luvun alussa. – Monumenta Cartographica Sepentrionalia, 1. Rovaniemi, 1995. 211 s. 
• Kreem, Juhan. Sebastian Münster ja Liivimaa. – Akadeemia, 1995, nr. 3, lk. 508–524.
• Kreem, Juhan. “...ultima germanorum & christianorum prouintia...”. Outlines of the image of Livonia on maps from the thirteenth to the middle of the sixteenth century. – Quotidianum estonicum. Aspects of daily life in medieval Estonia. Krems, 1996, p. 14–28.   
• Kreem, Juhan. Muhu väin. Keskaegne laevatee ja selle kirjeldused 16. sajandil. – Läänemaa Muuseumi Toimetised, II. Haapsalu, 1998, lk. 62–74.
  Summary: Moonsund – medieval sailing route and its descriptions from the 16th century.
• Kreem, Juhan. Sebastian Münster and "Livonia illustrata". Information, sources and editing. – Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag. Tartu, 1998, p. 140–168.
• Kreem, Juhan. Eesti rannik ja saared 16. –17. sajandi meresõidujuhendites. – Eesti Meremuuseumi VII teaduskonverents. 21. –22. veebruaril 1995 Tallinnas. Ettekannete resümeed. Tallinn, 1995, lk. 7–8.
• Kreem, Juhan. Eesti teaduse aastaraamat Rootsis. – Tuna, 2002, nr. 4 (17), lk. 141–143.
• Kruup, Tiina. Maakaartide kirev maailm = The colourful world of maps. – Arhiivkogu Rahvusraamatukogus: Eesti kultuuripärandi hoidja = Archaival collection in the National Library of Estonia: Cherising Estonian cultural heritage. Tallinn, 2013, lk. 53–66.
• Kruup, Tiina. Pildikesi Helsingist, Nordenskjöldist ja kartograafia ajaloost. – Geodeet, 2013, nr. 43 (67), lk. 103–107.
• Kukkur, Kalju; Potter, Heiki. Kaitsevägede Staabi Topo-hüdrograafia osakond (ajalooline ülevaade). – Geodeet, 2001, nr. 23 (47), lk. 8–10.
• Kukkur, Kalju; Potter, Heiki. Ajalooline tagasivaade Kaitsevägede Staabi topo-hüdrograafia osakonna tegevusele. – Sõdur, 2000, nr. 3 (26), lk. 21–24, 35.
• Kulli, Jaanus. Hävingult tagasi võidetud kaardid. – SL Õhtuleht, 4. dets. 2004, lk. 36–37.
• Kupffer, K.R.  Übersichtskarte der Höhen und Gewässer des Ostbaltischen Gebietes nebst Erläuterungen. Zweite, verbesserte Auflage. Verlag von G. Löffler, Riga, 1921. 12 S. + Karte.
• Käbin, Ilo. Kartor över Baltikum. Katalog över utställningen. 1985. – Mare Balticum. De baltiska länderna och havet. Armémuseum. 23.11 1984 – 8. 4 1985. /Stockholm/, s.11–24. 
• Käbin, Ilo. ...mis ühendab Veneetsiat, Eesti kartograafia ajalugu ja üht Rootsi katoliiklikku piiskoppi? – Horisont, 1996, nr. 2, lk. 39 + kaart sisekaanel ja lk. 1.
• Käbin, Ilo. Kes, kus ja mis asjaoludel valmistas vanima meie ajani säilinud Liivimaa kaardi? – Horisont, veebr. 1997, lk. 28.
• Käbin, Ilo. Baltikumi kartograafia ajaloost. – Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tallinn, 1998, lk 149–165.
• Käbin, Ilo. Estonia’s journey onto the map of the world. – In Time. Estonian Air Inflight Magazine, Spring 1999, p. 20–23.
• Kämtz, I.F. Skizze der orographischen und hydrographischen Verhältnisse von Liv-, Ehst- und Kurland, und geographischer Versuch von Dr. K. Rathlef, Oberlehrer am Gymnasis zu Reval. Mit einer orographischer Charte und neuen Höhen Profilen.  Reval, 1852. – Das Inland, Literärische Anzeige, 1853, Nr. 39, Col. 817–823.
• Köhlin, Harald. Georg von Schwengeln and his work, 1620–1645. – Imago Mundi, VI, 1949, p. 67–71.
• Köhlin, Harald. Some 17th-century Swedish and Russian maps of the borderland between Russia and the Baltic countries. – Imago Mundi, 1952, 9,  p. 95–97. ●
• Küng, Enn. Hea lähtepunkt tulevastele uurijatele. – Tuna, 2006, nr. 2, lk. 134–139.
• Küng, Enn. Tõnu Raid: Eesti teedevõrgu kujunemine [Die Herausbildung des Strassenetzes in Estland]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2007, S. 237–248.
• Künnapuu, S. Uus Eesti NSV kaart. – Edasi, 1954, nr. 49, 10. märts.
• Künnapuu, S.  Kaks XVI sajandi maakaarti. – Eesti Loodus, 1960, nr. 6, lk. 358–360.
• Lang, A.W. Seekarten der südlichen Nord- und Ostsee. Ihre Entwiklung von der Anfängen bis zum Ende des 18. Jahrhunderts. – Ergänzungsheft zur Deutschen Hydrographische Zeitschrift. Reihe B, Nr. 10. Berlin – Stuttgart, 1968. 105 S. + Karte. ●
• Lang, A.W. Features in the hydrographical history of the North and Baltic seas. – Nachrichten aus dem Karten- und Vermessungswesen, 1976, Nr. 33, S. 57–64.
• Lang, Arend W. Die “Caerte van oostlant” das Cornelis Antonisz. 1543. Das älteste gedruckte Seekarte Nordeuropas und ihre Segelanweisung. – Schriften des Deutschen Schiffahrtsmuseums. Bd. 8. 1986. 167 S.
• Lankots, Jaks.  The influence of Swedish, French and Russian traditions on Estonian cartography. – Geodeet, 1994, nr. 6 (30), pp. 10–11.
  Resümee: Rootsi, Prantsuse ja Vene traditsiooni mõju Eesti kartograafiale.
• Lankots, J.  Eesti suuremõõtkavaline kaardistamine aastail 1918–1940. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. XI. Geograafia ajaloost Eestis. Tallinn, 1995, lk. 79–91.
  Summary: Large scale mapping of Estonia in 1918–1940.
• Lankots, Jaks. Jakob Lukats 1878–1947. – Geodeet, 1996, nr. 11 (35), lk 20–23.
• Lankots, Jaks. Tähtsamad Eesti kaardid. – Geodeet, 1997, nr. 14 (38), lk. 13–15.
• Lankots, Jaks. Eesti põhikaardi otstarve. – Geodeet, 2001, nr. 24 (48), lk. 6–9.
• Latvijas kartēs un plānos. Bibliogrāfiskais rādītājs. Sast. A. Zālite. Latvijas Nacionālā Bibliotēka. Rīga, 1998. 124 lk.
• Latvijas kartogrāfijas vēsture. Bibliogrāfiskais rādītājs. Sast. J. Štrauhmanis. Rīga, 1999. 47 lk.
• Leimus, Ivar. Lääne hommikumaalane ja Astlanda. – Austrvegr=Idatee, 1997, nr. 3, lk. 23–26.
• Leimus, Ivar. Maul halten und weiter dienen! – Eesti Ekspress. Areen, 26.02.2003.
• Leimus, Ivar; Mäll, Jaak; Russow, Erki. Origines Revaliae. Esmakordselt Tallinnas ja Tallinnast. Eesti Ajaloomuuseum. Tallinn, 2004. 24 lk.
• Lev Vassiljev. 22.09.1920 – 28.12.2009. – Eesti Geograafia Setsi aastaraamat, 37. kd., Talinn, 2010, lk. 278–279.
• Ligi, Herbert. Põllumajanduslik maakasutus Eestis XVI–XVII sajandil. Tallinn, 1963. 139 lk.
• Liibek, Tõnis. Tallinna, Riia ja Helsingi ajaloolised atlased. – Vana Tallinn, XXIV (XXVIII). Tallinn, 2013, lk. 334–337.
• Liiber, Ülle. Uued koolikaardid ja -atlased. – EestiGeograafia Seltsi aastaraamat, 32. kd. Tallinn, 1999, lk.206–213.
• Summary: New maps and atlases for school.
• Liitoja, Ülle. The use of cadastral maps in the study of the history of Estonian settlement. –14th International Conference on the History of Cartogarphy 14–19 June 1991 at Uppsala and Stockholm in Sweden. Abstracts,  p. 43.
• Liitoja-Tarkiainen, Ülle. Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2000. 279 lk.
• Liiv, O. The aspect of the Estonian landscape at the end of the 17th century based on the maps of the Swedish times in the Central State Archives. – Liber saecularis. Litterarum Societas Esthonica 1838–1938. – Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused, XXX. Tartu, 1938, pp. 370–383.
• Resümee: Eesti maastikuline ilme rootsiaegse kaardiainestiku alusel Riigi Keskarhiivis.
• Liiva, Aimur. Uued Eestimaa atlased koolidele. – Kägu. Bioloogia- ja Geograafiaõpetajate Liidu Toimetised, i.a., nr. 6, lk. 67–68.
• Liivimaa kaardid 16.–18. sajand / Maps of Livonia from  the 16th – 18th centuries. Kalender 2002 / Calender 2002. Eesti Rahvusraamatukogu, AS Regio, 2001.
• Livonia. Vanu Liivimaa kaarte Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogust. Mapp /14 kaarti/ Koost. Margit Tohver ja Triin Soone. Eesti Rahvusraamatukogu, s.a. /Tekst ka inglise, prantsuse ja itaalia keeles/.
• Linkrus, Elle; Mardiste, Heino. Professor Endel Varepi trükitööd. Tartu, Tartu Ülikool, 1995. 99 lk.
• Livländer, R. Longitude and Latitude Determinations in Estonia from 1935 to 1933. – Tallinna Tehnikaülikooli Toimetused. Tallinn, 1940, A, nr. 1. 111 lk.
• Livländische Karten aus dem 17. Jh. Katalog. Riga, 1996. 36 S.
• Livonia. Vanu Liivimaa kaarte Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogust /Earlier Livonian maps from the map collection of the National Library of Estonia. Mapp / Portfolio.  Eesti Rahvusraamatukogu, AS Regio, 2001.
• Lust, Kersti; Leppik, Lea (koost.). Tartu Ülikooli kollektsioonde kaardistamine 2006–2007 = Mapping of the collections of the University of Tartu in 2006–2007 /Eesti kartograafiline pärandkogu – lk.166, Estonian hereditary collection of maps – p. 167, TÜ Raamatukogu ajalooline kaardikogu – lk. 135-136, Historical collection of maps of the UT Library – p. 137–138/
• Lutt, Jaan. Eesti merekaartidest. – Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 1997, nr. 2/96, lk. 59–66.
  Summary: Characteristic features of the Estonian charts.
• Lutt, Jaan. Tuntud ja tundmatu Mercator. – Meremees, 2007, nr. 2, lk. 14–17; nr. 3, lk.16–18; nr. 4, lk. 16–18.  
• Löwis of Menar, Karl v.  Livländische Gutskarten aus schwedischer Zeit. – Arbeiten des Ersten Baltischen Historikers-tages zu Riga 1908. Riga, 1909, S. 80–114.
• Maakaardid/Landkarten. – Eestimaa Rootsiaegse kindralkuberneri arhiivi kataloog. Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised, nr. 3–4 (1:2). Tartu, 1936, lk. 418–462. (kaartide loend)
• Maandi, Peeter. Skog och träd på ön Muhu I Estland. Kartografiska perspektiv på ett landskap i för ändering. – Kartlagt land. Karten som källa till de areella näringarnas geografi och historia. – Skogs- och landbrukshistoriska meddelanden, nr. 40, 2006, p. 161–175.
• J. M. Topo-hüdrograafia osakonna näitus 12–16 maini osakonna töö iseloomustamiseks. – Sõdur, 1936, nr. 22/23, lk. 563–567.
• Maiste, Juhan. Krahv Ludwig August Mellin ja Johann Wilhelm Krause. –  Johann Wilhelm Krause 1757–1828. Arhitektina Liivimaal: Kataloog 2. Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk. 40–43.
• Maps and Mapping. National Atlas of Sweden. Stockholm, 1990. 205 p.
• Mardiste, H. Ühest Eesti NSV kaardist. – Eesti Loodus, 1961, nr. 6, lk. 380.
• Mardiste, Heino. Vigadega kaart. – Sirp, nr. 2, 11.01.1991.
• Mardiste, Heino. Lev Vassiljev – 75. – Geodeet, 1996, nr. 10 (34), lk. 29.
• Mardiste, Heino. Savitahvlilt arvutiekraanile kantud maailm. – Elav Teadus, 1996, nr. 2, lk. 28–35.
• Mardiste, Heino. Eesti kaardibibliograafia. – Geodeet, 1997, nr. 12 (36), lk. 33–34.
• Mardiste, Heino. Kui Eesti ilmus maailmakaardile. – Eesti Loodus, 1998, nr. 5/6, lk. 196–197.
• Mardiste, Heino. Endel Varep kartograafia ajaloolasena. – Professor Endel Varep. Artikleid ja mälestusi. Tartu, 1999, lk. 9–12.
• Mardiste, Heino. Lev Vassiljev 80. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat. 33. kd. Tallinn, 2001, lk. 234–235.
• Mardiste, Heino. Adam Johann von Krusenstern kui kartograaf. – Admiral Adam Johann von Krusenstern ja tema aeg. Kiltsi mõisas 2003. ja 2006. aastal toimunud ajalookonverentside ettekanded. Kiltsi, 2007, lk. 74–78.
• Adam Johann von Krusenstern as a cartographer. Pp. 76–77.
• Иван Федорович Крузенштерн как картограф. C. 77–78.
• Mardiste, Heino. Consequences of the Soviet map secrecy to national cartography in Estonia. – Geheimhaltung und Staatssicherheit. Zur Kartographie des Kaltes Krieges. – Archiv zur DDR-Staatssicherheit, LIT Verlag, Berlin-Münster-Wien-Zürich-London, 2009,  Bd. 9.1, S. 107-118; Bd. 9.2 (Abbildungen), Fig. 5.1–5.5.
• Mardiste, Heino. Ajalooline kartograafia või kartograafia ajalugu. – Geodeet, 2009, nr. 38/39 (62/63), lk. 64.
• Mardiste, Heino. Eesti atlas 150. – Geodeet, 2009, nr. 38/39 (62/63), lk. 85.
• Mardiste, Heino. Kaks kaardinäitust. – Geodeet, 2009, nr. 38/39 (62/63), lk. 85.
• Mardiste, Heino. Kõveraks väänatud Eesti. Pool sajandit meie maakaartide moonutamist ja salastamist. – Akadeemia, 2010, nr. 7, lk. 1182–1206.
  Summary: Twisted Estonia. Half a century of distortation and concealment of our geographical maps. Pp.1319–1320.
• Mardiste, Heino. Esinduslikud kaardinäitused. – Geodeet, 2010, nr. 40 (64), lk. 64–65.
• Mardiste, Heino. Tallinna ajalugu linnaplaanidel. – Geodeet, 2011, nr. 41 (65), lk. 115.
• Mardiste, Heino. Mercator 500: flaami kartograaf, kellest sai atlase isa. – Eesti Loodus, 2012, nr. 3, lk. 16–19.
• Mardiste, Heino. Kartograafiakonverents Tartus. – Geodeet, 2012, nr. 42 (66), lk. 107.
• Mardiste, Heino. Kolm aastakümmet kõveraid kaarte Eesti Looduses. – Eesti Loodus, 2014, nr. 9, lk. 26–31.
• Mardiste, Heino. Kolm kogumikku Eesti ajaloolisi linnaplaane. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 41. kd., 2016, lk. 239–244.
• Mardiste, Heino; Jagomägi, Jüri. Geograafiliste kaartide salastamine ja hävitamine. – Tartu Ülikool läbi kolme okupatsiooni. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. XXV. Tartu, 1991, lk. 145–148.
• Mardiste, Heino; Jagomägi, Jüri. Keeping secret and destroying of geographical maps. – Some problems of the history of Tartu University. XXV. Publications of the Museum of the History of Tartu University. Tartu, 1991, p. 149–152.
• Mardiste, Heino; Jagomägi, Jüri. Kartograafia areng Eestis viimase 60 aasta jooksul. –Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis. 89. Tartu, 2004, lk. 178–194.
  Summary: The development of Estonian cartography during the last 60 years.
• Mardiste, Heino; Jagomägi, Jüri; Paatsi, Vello. Ups and downs in the development of Estonian National Cartography. – 18th International Conference on the History of cartography, Athens 11–16 July 1999. Abstracts, p. 38.
• Mardiste, Heino; Paatsi, Vello; Jagomägi, Jüri. The development of Estonian national cartography. – Estonia. Geographical studies, 9. Tallinn, Estonian Academy Publishers, 2004, pp. 107–123 + 2 pl.
• Mardiste, Heino; Paatsi, Vello; Lentsius, Anne. Eestikeelsed maakaardid kuni 1940. aastani. Näitus Tartu Ülikooli Raamatukogus 26.–28.09.1989. a. Tartu, 1999, 32 lk.
• Markus, E. Kodumaa kaardistamine mag. P. Pätsi lemmikprobleemina. – Loodushoid ja Turism, 1940, nr. 2, lk. 85–86.
• Martinson, Karl. Eesti ala Peterburi Teaduste Akadeemia uurimisobjektina XVIII sajandil. – Eesti Loodus, 1981, nr. 3, lk. 166–170.
• Merekaartid. – Mere-Kalender 1911. Almanak ja käsiraamat. – Kuressaare Meremeeste Seltsi Toimetused, nr. 3, Kuressaare, 1911, lk. 66–76. /KM, RR, AR/
• Mets, Risto. Raamat laseb piiluda arhiividesse. – Tartu Postimees, 2015, nr. 49, 13. märts.
• Mets, Uno. Eesti põhivõrkude rekonstrueerimine. – Geodeet, 1993, nr. 5 (29), lk. 13–17.
• Mets, Uno. Astronoomilis-geodeetilise põhivõrgu rajamine Eestis aastail 1926–1940. – Geodeet, 1993, nr. 5 (29), lk. 42–53.
• Mets, Uno. Eesti põhivõrkude rekonstrueerimine aastail 1993–1995. – Geodeet, 1995, nr. 9 (33), lk. 9–16.
• Mets, Uno. F.G.W. Struve meridiaanikaar. – Geodeet, 2002, nr. 25 (49), lk. 3–10.
• Mets, Uno. F.G.W. Struve meridian arc in Estonia. – Struve Arc 150. Reports of the International Scientific Conference. Tallinn – Tartu, 2002, p. 12 – 16.
• Mey, Joh. Lühike ajaloolik ülevaade hüdrograafilisest meremõõtmisest Eesti vetes ja mis sel alal Eesti iseseisvuse ajal tehtud.– Kindralstaabi IV osakonna Topo-Hüdrograafia aastaraamat 1924, Tallinn, 1924, lk. 5–43.
• Mey, Joh. Topograafia ja kartograafia ajalooline arenemine ning selle praegune järg Eestis. – Kindralstaabi IV Osakonna Topo-hüdrograafia aastaraamat 1926. – Eesti Kindralstaabi IV Osakonna Publikatsioonid, nr. 4, lk. 7–18.
• Mey, Joh. Hüdrograafiline tegevus. – Kindralstaabi IV Osakonna Topo-hüdrograafia aastaraamat 1926. – Eesti Kindralstaabi IV Osakonna Publikatsioonid, nr. 4, lk. 30–55.
• Miklava, Ingrida. The cartographic collection at the Museum of History of Riga and Navigation. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes. 15th International Symposium, 6–9 October 1966. Abstracts. Rīga, 1996, p.35–37.
• Mingroot, Erik van; Ermen, Eduard van. Suomen ja Skandinavian vanhoja karttoja. Tammi, Helsinki, 1988. 144 s.
• Mugurevics, E.  Early maps of the Baltic region. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes .15th International Symposium, 6–9 October 1966. Abstracts. Rīga, 1996, p. 19–21.
• Muischneek, H. Gauss-Lamberti koordinaatide ümberarvutamisest Gauss-Krügeri koordinaatideks Eesti NSV territooriumil. – Tallinna Polütehnilise Instituudi Toimetised, 1947, ser. A, nr. 29. 24 lk.
  Резюме: О перевычислении координат Гаусса-Ламберта в координаты Гаусса-Крюгера на территории Эстонской ССР.
• Must, Aadu. Kroonumõisate kataster Liivimaal XIX sajandi algul. – Kleio. Tartu, 1991, nr. 3, lk. 31–35.
• Must, Aadu.  Suur Rootsi kataster Vene tsaaririigi teenistuses. – Kleio, 1991, nr. 4, lk. 28–32.
• Must, Aadu. The Great Swedish Cadaster in the Service of the Russian Empire. – Die schwedischen Ostseeprovinzen Estland und Livland in 16.-18. Jahrhundert. Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensa. 11. 1993, p. 257–266.
• Must, Aadu. 17.–18. sajandi kartograafilised materjalid genealoogilises uurimistöös. – Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu, Kleio, 2000, lk. 247–268.
• Must, Aadu. 19. sajandi kartograafilised materjalid. – Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu, Kleio, 2000, lk. 269–305.
• Mägi, Reet. Tartu tähetorn sai tähise UNESCO maailma kultuuripärandisse kuulumise kohta. – Geodeet, 2006, nr. 32 (56), lk. 3–4.
• Mäss, Vello. Laevad vanadel kaartidel. – Laev kui sümbol. Kirjastus Ilo, Tallinn, 2005, lk. 9–18.
• Müller, Ferdinand. Beiträge zur Orographie und Hydrographie von Estland. 1. Theil. West-Estland. St. Petersburg, 1869, 114 S.+ Karte; 2. Theil. Ost-Estland, St. Petersburg, 1872, 88 S.+ Karte.
• Münster, Sebastian. Kosmograafia: Liivimaa. (Tlk.: Kreem, J., orig.: Münster, S. Kosmographey. Basel, 1544, S. D–DI). – Akadeemia, 1995, nr. 3, lk. 506–507.
• Nissen, Kristian. Jacob Ziegler’s Palestine Schondia Manuscript University Library, Oslo, MS. 917--4°. – Imago Mundi, XIII, 1956, p.45–52.
• Nordenskiöld, A.E. Facsimile-atlas to the early history of cartography. Stockholm, 1889. [TÜ geograafia instituudi raamatukogus]
• Nordenskiöld, Nils Adolf Erik. Facsimile-atlas to the early history of cartography with reproductions of the most important maps printed in the XV and XVI centuries. New York, Dover Publications, 1973. 141 p. /Eelmise faksiimiletrükk uue sissejuhatusega. TÜ/
• Nordenskiöld, A.E. Periplus. An essay on the early history of charts and sailing directions. Stockholm, 1897. ●
• Näitus “Eesti mineviku gravüüridel ja maakaartidel” : R. Antik’u, K.L. Marley’ ja E. Raidi prominentsetest kollektsioonidest. Toronto, 1964. /Näituse kataloog, vanad kaardid – 7 numereerimata lehekülge/.
• Oja, Tiiu. Cadastral maps from the late 17th century in the Etonian History Archives, Tartu. –14th International Conference on the History of Cartogarphy 14–19 June 1991 at Uppsala and Stockholm in Sweden. Abstracts,  p. 48
• Oja, Tiiu. Eestimaa kubermangu ja maakondade piiride mõõdistamine ning kubermangu, maakondade ja linnade piirikaartide koostamine 18. sajandi lõpul. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. XI. Geograafia ajaloost Eestis. Tallinn, 1995, lk. 212–229.
  Zsfass.: Regulierung der Grenzen des Estländischen Gouvernements und Kreis und Zusammenstellung der Gouvernements und Kreis-, Stadt- und Grenzkarten am Ende des 18. Jahrhunderts/.
• Oja, T. About the development of cartography in Estonia in the 18th century and its relations with the state power and state and estate institutions. –16th International Conference on the History of Cartogarphy. Abstracts, Vienna, 1995, p. 22–23. ●
• Oja, Tiiu. Maamõõtmine ja maamõõdu mõõtühikud alates 18. sajandist. – Geodeet, 1997, nr. 13 (37), lk. 24–28.
• Oja, Tiiu. Koolimaade kaardid 17. sajandist. – Forseliuse Sõnumid, 1999, nr. 6, lk. 10–12.
• Oja, Tõnis. Gravimeetrilised süsteemid ja võrgud Eestis (18. sajandi keskpaigast kuni 1941. a). – Geodeet, 2006, nr. 33 (57), lk. 19–22.
• Oja, T. Katastridokumentide kollektsioon [F. 3724, 1765–1946]. . – Arhiivijuht III. Vabad ühendused. Ettevõtted. Kollektsioonid. Eesti Ajalooarhiiv. Tartu, 2010, lk. 367–369.
• Okhuizen, Edwin. Dutch maritime cartography of the Baltic in the 16th century. – Baltic Affairs. Baltic Studies. 1. 1990, p. 287–314. /TÜ:  Per A–18015/
• Okhuizen, Edwin. Dutch maritime cartography of the Baltic in the 16th and early 17th centuries. – TijdSchrift voor Skandinavistiek, 1995, vol. 16, no. 2, p. 201–222.
• Olearius Ascanius, A. Täiendatud uus reisikiri Moskoovia ja Pärsia teekonna kohta… Tallinn, 1996. 149 lk.
• Orberg, A. Hüdrograafilistest mõõtmistest. – Sõdur, 1935, nr. 21/22, lk. 515–523.
• Paatsi, Vello. 125 aastat esimese eestikeelse atlase ilmumisest. – Keel ja Kirjandus, 1984, nr. 8, lk. 423–426.
• Paatsi, Vello. Esimesed  eestikeelsed gloobused. – Eesti Loodus, 1987, 9, lk. 602–605.
• Paatsi, Vello. Ado Grenzstein kaartide kirjastajana. – XIII Eesti raamatuteaduse konverents 1. ja 2. detsembril 1987. a. Ettekannete teesid. Tartu, 1987, lk. 15–20.
• [Paatsi, V.] /Maakaartide kirjeldused/. – Eestikeelne raamat 1851–1900. Tln., 1995.
• Paatsi, Vello. Maailma-kera, esimene eestikeelne gloobus. – REGIO gloobuse nimeindeks. Tartu, 1996, lk. 14–16.
• Paatsi, Vello.  Reis ümber eestikeelse maailma. Rets.: Eestikeelne gloobus. REGIO gloobuse nimeindeks. – Akadeemia, 1996, nr. 8, lk. 1739–1745.
• Paatsi, Vello. Eüropa ja Palästina: Esimene eestikeelne kaart. – Akadeemia, 1996, nr. 12, lk. 2570–2583.
• Paatsi, Vello. Maateadusraamat, maakaart ja reisiraamat rahva silmaringi avardamas. – Raamatu osa Eesti arengus. Tartu, 2001, lk. 221–243.
• Paatsi, Vello. Eesti talurahva loodusteadusliku maailmapildi kujunemine rahvakooli kaudu (1803–1918). Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduste Dissertatsioonid, 5. Tallinn, 2003. 203 lk. /Kaartidest: 6. Loodusõppevahendid rahvakoolis maailmapildi leviku kinnistajana 19. sajandi algusest 80ndate aastate venestusreformideni, lk. 104–119
• Paatsi, Vello. Vanade kaartide võlus ja võimuses. – Akadeemia, 2003, nr. 1, lk. 160- 166.
• Paatsi, Vello. 150 aastat esimese eestikeelse atlase ilmumisest. – Maa kaardi-ramat kus sees 16 Maa Kaarti. 1859 ilmunud atlase faksiimile trükk. Järelsõna. Regio, 2009.
  Samas:  150 years since the  first Estonian language atlas.
• Paatsi, Vello; Pae, Taavi. Esimesed eestikeelsed kaardid. GO Reisiajakiri, 2009, nr. 5, lk. 72-73.
• Paatsi, Vello; Raukas, Anto. Geoteadustest Eestis 20. sajandil. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 33 kd. Tallinn, 2001, lk. 5–34.
  Summary: Geosciences in Estonia in the 20th century.
• Paatsi, Vello; Sudayeva, Olga. Map collection of the Estonian Literary Museum in Tartu. – Groupe des Cartothecaires de LIBER. 17th Conference 15-18 June 2010, Tallinn, Estonia. Programme. Abstracts of papers, p. 25.
• Paatsi, Vello; Vassiljev, Lev. Eestikeelse maamõõdualase kirjanduse ja oskuskeele alguajast. – Geodeet, 1998, nr. 16 (40), lk. 8–11.
• Pae, Taavi. Eesti mägede kõrgusest. – Akadeemia, 1999, nr. 4, lk. 767–781.
• Pae, Taavi. Eesti maailmaatlastest. – Akadeemis, 2008, nr. 3, lk. 680–683.
• Pae, Taavi. August Tammekann ja tema Eesti senakaart. – Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis. 111. Tartu, 2014, lk. 40–50.
  Summary: August Tammekann and his Estonian wall map. P. 50.
• Pae, Taavi; Aunap, Raivo. Ühest 1855. aastal ilmunud osalt eestikeelsest kaardist. – Tuna, 2010, nr. 1, lk. 45– 54.
• Summary: A map that is, in part, in Estonian. P. 158.
• Palmaru, Raivo. Eesti vanimais kirjalikes allikais. – Keel ja Kirjandus, 1980, nr. 5, lk. 261–269.
• Pao, Bruno. Saladuslikud kohanimed. Bergmannide kaardid avavad mõistatusi. – Saarte Suvenädal, nr. 12,  22.–28.08. Ajalehe Meie Maa, nr. 157, 22.08?? lisa.
• Pao, Bruno. Saaremaa kohanimed vanadel merekaartidel. – Eesti Laevanduse Aastaraamat 2010, lk. 120–124.
  Summary: Saaremaa’s place-names on old maps.
• Paucker, Magnus Georg.  Vermessung des Embachs, seines Laufes und seiner Profile, im Sommer des Jahres 1808. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands. Erste Serie, I Bd., 8. Dorpat, 1855, S. 367–426 + Karte. – Sama: eraldi väljaanne, 1855.
• Pauli, Ulf. Svenskt lantmäteri i de baltiska provinserna. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat, X, 1985–1987. Stockholm, 1988. S. 79–92.
  Kokkuvõte: Maamõõdutööd Rootsi balti provintsides.
  Zsfass.: Schwedische Landesvermessung in den baltischen Provinzen.
• Peets, Hugo. Liivimaa kaart 1573. Tallinn, 1943. 10 lk. + kaart (faks.)  /TÜ: RA–14830/
• Peetsalu, Peeter. Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest. Tallinn, Veeteede Amet, 2013. /Merekaardid – Tõnu Raid/.
• Peil, Tiina. Eesti kaartidel. – Eesti looduskultuur. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu, 2005, lk. 327–361.
• Petersoo, Tiit. Eestikeelse geograafiaõppe tähtaasta. – Mõeldes Tagasi, nr. 6, 13.06.2009. Ajalehe Nädaline, nr. 66, 13.06.2009 lisaleht.
• Piirimäe, Helmut. Kaartide ja plaanidega Rootsist Eestisse. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat. Stockholm 2001. 411 lk. – Akadeemia, 2003, nr. 3, lk. 631–635.
• Possevino, Antonio. Kiri Mantova hertsoginnale. – Maarjamaa taskuraamat, 1973, nr. 2. 1973. XX + 82 lk.
• Potter, Heiki. Eesti kartograafia peab uuesti sündima. – Rahva Hääl, 1991, 20. jaan.
• Potter, Heiki. Eesti Geodeetide Ühing 1926...1940. Geodeet, 1991, nr. 1 (25), lk. 8–12.
• Potter, Heiki. Uus Rootsi aeg Eestimaa kaardistamisel. – Horisont, 1993, nr. 5, lk. 23.
• Potter, Heiki. Kaardistamistöödest Eesti NSV-s. – Geodeet, 1995, nr. 7 (31), lk. 25–34.
• Potter, Heiki. Kaardistamistöödest Eesti NSV-s. – Geodeet, 1995, nr. 8 (32), lk. 23–27.
• Potter, Heiki. Kaardistamis- ja kartograafiatööd 1993–1995. – Geodeet, 1995, nr. 9 (33), lk. 4–8.
• Potter, Heiki. Uus Eesti põhikaart. – Eesti Loodus, 1998, nr. 11/12, lk. 524–526.
• Potter, Heiki. Topograafilise kaardistamise reljeefiandmed ja nende kasutamine. – Geodeet, 1999, nr. 18 (42), lk. 33–
• Potter, Heiki. Meridiaanikaar on kultuuripärand. – Horisont, 2002, nr. 5, lk. 31–35.
• Potter, Heiki. Geodeetiline ja kartograafiline uurimine. Kõrgussuhted ja gravimeetria. – Eesti Entsüklopeedia, 11. 2002, lk. 83–90.
• Potter, Heiki. Põhikaardistamise ajaloost. – Geodeet, 2004, nr. 28 (52), lk. 6–9.
• Potter, Heiki. Liivimaa atlase lugu. 250 aastat baltisaksa kartograafi krahv L.A. Mellin’i sünnist. – Geodeet, 2004, nr. 28 (52), lk. 21–23.
• Potter, Heiki. Struve ja Tenner. Edukas koostöö Vene-Skandinaavia kraadimõõtmisel. –Geodeet, 2005, nr. 31 (55), lk. 4–6.
• Potter, Heiki. Ott Ambur. 31. august 1915 – 12. detsember 2005. – Geodeet, 2006, nr. 32 (56), lk. 60.
• Potter, Heiki. Aleksander Kivi (1894-1985). – Geodeet, 2006, nr. 33 (57), lk. 72–73.
• Potter, Heiki. Topograafilised saladused läbi aegade. – Kaitse Kodu, 2006, nr. 5, lk. 18–22.
• Potter, Heiki. Eesti ala magnetkäändest. – Geodeet, 2007, nr. 34 (58), lk. 24–26.
• Potter, Heiki. Baaskaart oli Eesti esimene arvutikaart. – Eesti Loodus, 2012, nr. 6–7, lk. 379–381.
• Potter, Heiki; Pikkor, Marko; Treikelder, Ivar. Tõnu Raid 70. – Geodeet, 2009, nr. 38/39 (62/63), lk. 90–91.
• Potter, Heiki; Raid, Tõnu. Eestile on vaja topograafilist kõrgusmudelit. – Sõdur, 2000, nr. 2 (25), lk.18–19, 35.
• Potter, Heiki; Raid, Tõnu. Eestile on vaja topograafilist kõrgusmudelit. – Geodeet,1999, nr. 20 (44), lk. 23–24.
• Potter, Heiki; Tamme, Lembit. Põhikaardistamisest taasiseseisvunud Eestis. – Geodeet, 2001, nr. 24 (48), lk. 10–14.
• Potter, Heiki; Treikelder, Ivar. Ülevaade geodeesia ja kartograafia alasest tegevusest Eesti alal XVIII ja XIX sajandil. – Geodeet, 2001, nr. 23 (47), lk. 6–7.
• Potter, Heiki; Treikelder, Ivar. Eesti omariikluse algaastate geodeesia ja kartograafia. – Geodeet, 2001, nr. 24 (48), lk. 20–21.
• Potter, Heiki; Treikelder, Ivar. Ajalooline kartograafia ja maamõõdutööde algus Eesti- ja Liivimaal. – Geodeet, 2008, nr. 37 (61), lk. 53–54.
• Potter, Heiki; Treikelder, Ivar. Geodeetiliselt põhistatud mõõdistamise algus Tallinnas. – Geodeet, 2010, nr. 40 (64), lk. 37–39.
• Potter, Heiki; Treikelder, Ivar. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Maamõõtmise ja kaardistamiskultuuri ajalugu sõnas ja pildis. Maa-amet, Tallinn, 2011. 264 lk.
  Rets.: Ranne, Raivo. Ilmunud on raamat “Geodeesia ja kartograafia läbi aegade” . – Geodeet, 2011, nr. 41 (65), lk. 116.
  Rets.: Raid, Tõnu. Heiki Potter, Ivar Treikelder. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. – Horisont, 2012, nr. 3, lk. 61.
• Potter, Heiki; Treikelder, Ivar. Raamat Tallinna kaardistamise ajaloost. – Geodeet, 2011, nr. 41 (65), lk. 114–115.
• Priimägi, Linnar. Tallinn 1154! – Eesti Ekspress. Areen, 11.02.2003.
• Priimägi, Linnar. Ajalooteadvuse koordinaadid. – Eesti Ekspress. Areen, 20.02.2003.
• Protsess Eestimaa kaardi pärast. – Postimees, 1937, nr. 69, 11.03.
• Puu, Hannes. Üle sajandite ulatuv maaparandus tõi jõgede-ojade üheülbastumise. – Tartu Postimees, 2009, nr. 94, lk. 4–5, 19. mai.
• Põllu, Kaljo. Hiiumaa vanadel maakaartidel. – K. Põllu. Hiiumaa rahvapärane ehituskunst. Ilmamaa, Tartu, 2004, lk. 51–55.
• Pärn, Anton. Veetee osast Haapsalu linna rajamise kohavalikul. – Läänemaa Muuseumi Toimetised. V. Haapsalu, 2001, lk. 41–57.
  Summary: The role of the waterway in the location of Haapsalu.
• Pärtna, Jüri. 75 aastat Eesti Geodeetide Ühingut. – Geodeet, 2001, nr. 23 (47), lk. 3–5.
• Rahu, Mati. Kartogrammide koostamisest raali abil. – Nõukogude Eesti Tervishoid, 1971, nr. 5, lk. 349–351.
  Резюме: О составлении картограмм  с  помощью ЭВМ. 
• Rahu, Mati. Haiguste levikukaardid: rännakuid Glavliti-ajast tänapäeva. – Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis. 89. Tartu, 2004, lk. 195–208.
  Summary: Desease maps: travels from the Glavlit era up to today.
• Raid, Tõnu.  Kaardiraamat. Tallinn, 1999. 63 lk.
• Raid, Tõnu. Geodeesia ja kartograafia rangelt hoitud saladused. – Piirivalveleht, nr. 2 (8). 27.03.2000.
• Raid, Tõnu.  Kurioosum: esimene ENSV kaart trükiti enne Eesti okupeerimist. – KesKus, 2000, nr. 10.
• Raid, Tõnu. Ptolemaios. – Akadeemia, 2002, nr.1 (154), lk 35–47.
• Raid, Tõnu. Maamõõdutööde algus Eesti aladel. – Geodeet, 2002, nr. 25 (49), lk.16–18.
• Raid, Tõnu. Reportaaž maastikult: vanad Liivimaa kaardid. – KesKus, 2002, juuli–august, lk. 24–25.
• Raid, Tõnu.  Tabulæ Livoniæ. Tallinn, 2002. 143 lk.
  Rets.: Paatsi, Vello. Vanade kaartide võlus ja võimuses. – Akadeemia, 2003, nr. 1, lk. 160- 166.
• Raid, Tõnu. Uus korralik mõõtmine. – Geodeet, 2003, nr. 27 (51), lk.30–33.
• Raid, Tõnu. Eesti ja Ptolemaios. – Orienteeruja, 2004, nr. 3 (80), lk.34–35.
• Raid, Tõnu. 17. sajandi rekognooskaartide täpsusest. – Geodeet, 2005, nr. 30 (54), lk. 17–21.
• Raid, Tõnu. Eesti teedevõrgu kujunemine. Tallinn, 2005. 256 lk.
  Rets.:  Helk, Vello. Raamat Eesti teedevõrgu kujunemisest. Raid, Tõnu. Eesti teedevõrgu kujunemine. Tallinn: Punnpaap, 2005. 255 lk. : ill, kaart. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 2005, nr. 46, 24. nov., lk 5.
• Küng, Enn. Hea lähtepunkt tulevastele uurijatele. – Tuna, 2006, nr. 2, lk. 134–139.
• Küng, Enn. Tõnu Raid: Eesti teedevõrgu kujunemine [Die Herausbildung des Strassenetzes in Estland]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2007, S. 237–248.
• Raid, Tõnu. Tartumaa 1695. a. teedeatlase kaartide täpsusest. – Geodeet, 2005, nr. 31 (55), lk. 26–32.
• Raid, Tõnu.  Kaks kaarti Vatikani kinnisest arhiivist. – KesKus, 2006,  nr. 7, lk. 40–41.
• Raid, Tõnu.  Nils Nordenskiöldi väärtuslik kaardikogu. – Eesti Loodus, 2006,  nr. 9, lk. 496–498.
• Raid, Tõnu. Piirikaart aastast 1582. – Geodeet, 2006, nr. 33 (57), lk. 34–39.
• Raid, Tõnu. Possevino ja piirikaart aastast 1582. – Tuna, 2007, nr. 1, lk. 54–64.
  Rets.: Helk, Vello. Aasta esimene Tuna – jälle uut ja vana. – Eesti Päevaleht Stockholmis, 2007, nr 19 (6522), 10. mai.
• Raid, Tõnu. Pärnu maantee vanadel sarase kaartidel. – Teeleht, 2007, nr. 3 (51), lk. 20 – 23.  
• Raid, Tõnu. Mõistatus Peipsi kaardil. – Horisont, 2008, nr. 3, lk. 23–25.
• Raid, Tõnu. Raffaello Barberini teedekaart aastast 1564.  – Tuna, 2008, nr. 2, lk. 7–20. 
• Raid, Tõnu. Tee Toompealt Pääskülani ja Tallinna saras. – Vana Tallinn, XX (XXIV), 2009, lk. 22–55.
  Zsfass.: Die Strasse von Domberg nach Pääsküla (Päskülla) und das Tallinn Patrimonialgebiet.
• Raid, Tõnu. Kaardid ja teed Jüri kihelkonnas. – Eesti Maanteemuuseumi aastaraamat 2008. 2009, lk. 91–101.
  Summary: Maps and roads in Jüri parish. P. 98.
• Raid, Tõnu. Liivi- ja Tartumaa vanadel Rootsi kaartidel. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat VIII, 2008. Tartu, 2009, lk. 63–73.
  Summary: Livonia and Tartu County on the old Swedish maps.
• Raid, Tõnu. Kuusalu kihelkonna teed läbi aegade. – Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest. 2010, lk., 129–139.
  Summary: Historical road network of Kuusalu Parish. Pp.188–189.
• Raid, Tõnu. Venjamin Aleksandrovitš Kordt 150. – Geodeet, 2010, nr. 40 (64), lk. 89–91.
• Raid, Tõnu. Joseph-Nicolas Delisle, Geograafia Departemang ja Eestimaa kaardid. – Eesti Geograafia Seltsi aastaramat, 37. kd., 2010, lk. 7–19.
  Summary: Joseph-Nicolas Delisle and Livonian charts and maps.
• Raid, Tõnu. Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989 = Maps of the city of Tallinn = Tallinn auf den Stadtplänen = Планы городаТаллинна. Tallinn, Grenader, 2011. 184 lk.
  ​Rets.:  Suurmaa, Lauri. Raamat Tallinna ajaloost. – Raamat, 2011, nr. 4, lk. 7.
  Potter, Heiki; Treikelder, Ivar. Raamat Tallinna kaardistamise ajaloost. – Geodeet, 2011, nr. 41 (65), lk. 114–115.
  Mardiste, Heino. Tallinna ajalugu linnaplaanidel. – Geodeet, 2011, nr. 41 (65), lk. 115.
• Raid, Tõnu. Tallinna linnamaamõõtjad. – Vana Tallinn XXII (XXVI), 2011, lk. 168–181.
  Summary: Town land surveyors of Tallinn. Pp. 180–181.
• Raid, Tõnu. Heiki Potter, Ivar Treikelder. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. – Horisont, 2012, nr. 3, lk. 61.
• Raid, Tõnu. Eesti linnade plaanid 1584–2011 = Maps of the towns of Estonia = Pläne der Estnischen Städte = Планы городов Эстонии (и Санкт-Петербурга и Риги). Tallinn, Grenader, 2013. 304 lk.
  Rets.: Suurmaa, Lauri. Üle 280 linnaplaani. – Raamat, 2012, nr. 8, lk. 4, 6. dets.
  Kaints, Holger. Linnaplaanidest kahe esindusliku raamatu taustal. – Sirp, 2013, nr. 30, lk. 12, 16. august.
  Liibek, Tõnis. Eesti linnade plaanid 1584–2011…..– Vana Tallinn XXV (XXIX). Tallinn 2014, lk. 398–399.
• Raid, Tõnu. Tartu ajaloolistest linnaplaanidest. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2012.  Tartu, 2013, lk. 260–262.         
• Raid, Tõnu. Tartu ajaloolistel linnaplaanidel 1600–2010 = Historical maps of the city of Tartu = Tartu auf den historischen Stadtplänen = Исторические планы города Тарту. Tallinn, Grenader, 2015. 191 lk.
  Rets.: Talvistu, Enriko. Kodulootunnid hindamatu raamatu seltsis. – Tartu Postimees, 2015, nr. 55, 23. märts.
  Mets, Risto. Raamat laseb piiluda arhiividesse. – Tartu Postimees, 2015, nr. 49, 13. märts.
• Raid, Tõnu. Kas Harju- ja Virumaa vahel oli otstee ehk kui vana on Narva maantee? – Eesti Maanteemuuseumi aastaraamat 2015, lk. 42–50.
  Summary: Existence of the direct ancient road between Tallinn and Narva, pp.         145–147.
• Raid, Tõnu. Harjumaa ristimine 1219–1220 = Christianization of Northern Estonia 1219–1220. Tallinn, Ema ja Isa, 2016. 327 lk.
  Tutvustus: Harjumaa ristimine 1219–1220. – KesKus, juuli 2016, lk. 42–43.
• Raiend, Valdek. Richard Tiitsot meenutades. – Geodeet, 1996, 10 (34), lk. 27–30.
• Raik, Katri; Tammiksaar, Erki.  19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartu ülikooli kasvandike ja õppejõudude nimed maailmakaardil. – Ajalooline Ajakiri, 2002, nr. 1/2 (116/117), lk. 291–308, 331–332.
  Summary: The names of students and lecturers of Tartu University in the 19th c. and at the beginning of the 20th c. on the world map.
• Randjärv, Jüri. Vertical movements of the Earth’s crust in the Baltic region. – Suomen Geodeettisen Laitoksen Tiedonantoja = Reports of the Finnish Geodetic Institute, Helsinki, 1993, No. 93:2, 33 p.
• Randjärv, Jüri. Eesti Geodeetide Ühing 1926–1996. – Geodeet, 1996, nr.15 (34), lk. 4–6.
• Randjärv, Jüri. Fritz Oja 110. – Geodeet, 1997, nr.12 (36), lk. 44–45
• Randjärv, Jüri. W. Struve – esimene geodeesia professor Tartu Ülikoolis. – Geodeet, 2002, nr. 25 (49), lk.14–15.
• Randjärv, Jüri. W. Struve – the first professor of geodesy in Tartu University. – Struve Arc 150. Reports of the International Scientific Conference. Tallinn – Tartu, 2002, p. 65 – 67.
• Randjärv, Jüri. 180 aastat Simuna-Võivere basijoone mõõtmisest. – Geodeet, 2007, nr. 35 (59), lk. 79.
• Randjärv, Jüri. Geodeesia arengust ja kraadimõõtmisest XVIII ja XIX sajandil. – Geodeet, 2010, nr. 40 (64), lk. 74–82.
• Randlepp, A. Eesti kartograafiasüsteem. – A. Kuparinen. Maamõõtja käsiraamat. Tallinna Tehnikaülikool. Tallinn, 1994, lk. 187–215.
• Randviir, Anti. Kaart kui kultuuritekst. – Kultuuritekst ja traditsioonitekst. Tartu, 2000, lk. 151–171.
• Summary: The map as a cultural text.
• Randviir, Anti. Mapping the world: towards a sociosemiotic approach to culture. – Dissertationes Semioticae Universitatis Tartuensis, 6. Tartu University Press, Tartu, 2004, 162 p.
  Resümee: Maailma kaardistamine: kultuuri sotsiosemiootilise käsitluse poole.
• Rara cartographica. Kaardiaarded. Map treasures. Tartu Ülikooli Raamatukogu kalender 2013. Koostanud Kadri Tammur ja Tiiu Täpsi.
• Rathlef, K. Orographische Skizze von Liv-, Esth- und Kurland: ein geographischer Versuch. Reval, 1851. 70 S.
• Rathlef, K. Skizze der orographischen und hydrographischen Verhältnisse von Liv-, Esth- und Kurland: ein geographischer Versuch. Reval, 1852. 220 S.
  Rets.: Kämtz, I.F. Skizze der orographischen und hydrographischen Verhältnisse von Liv-, Ehst- und Kurland, und geographischer Versuch von Dr. K. Rathlef, Oberlehrer am Gymnasis zu Reval. Mit einer orographischer Charte und neuen Höhen Profilen.  Reval, 1852. – Das Inland, Literärische Anzeige, 1853, Nr. 39, Col. 817–823.
• R/athlef/. An den Hrn. Recensenten meiner orographischen Skizze. – Das Inland, 1852, Nr. 20, Col. 388.
• Rathlef. Zur Verständigung in Betreff meiner orographischen Skizze von Liv-, Ehst- und Kurland. – Das Inland, 1852, Nr. 13, Col. 233–237.
• Dr. Rathlef’s orogr. Skizze. – Das Inland, 1852, Nr. 16, S. 293–296.
• Raudsepp, Valter. Skeemilise katastri kaardi valmimisest Põllutööministeeriumis. – Geodeet, 1935, nr. 2, lk. 17–19.
• Rebas, Hain. Keskaegsed mereteed Baltikumi. Stockholm, 1980. Välis-Eesti ja EMP. 42 lk. / Abinõud (= lootsiraamatud ja merekaardid), lk. 28–36/
• Rebas, Hain. Wilfried Schau, ed. Straßenatlas von Estland 1938. Marburg/Lahn. – Journal of Baltic Studies, 1991, Vol. 22, No. 4, p. 367–369.
• Renner, Johann. Liivimaa ajalugu 1556–1561. Tallinn, 1995. 193 lk.
• Richter, H. Orbis arctoi nova et accurata delineatio auctore Andrea Bureo Sueco 1626.  Text and atlas. – Publications from the Geographical Institute of the University of Lund, treatise III. Lund, 1936. ●
• Ristikivi, Karl. Pilk kaardile. – Eesti Kool. Eesti Gümnaasiumiõpetajate Ühingu aastaraamat. Stockholm, 1974, lk. 33–35.
  Summary: Looking at a map.
  Sama raamatus: Ristikivi, Karl. Viimane vabadus. Tartu, Ilmamaa, 1996, lk. 33–35.
• Roosaare, Jüri. Eesti kartograafia järjepidevuse kandja, Pater geographiae  [Lev Vassiljev]. – Metsa kõrvalkasutus Eestis. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised, XXV, Tartu, 2011, lk. 158–162.
• Roose, Antti. Eesti entsüklopeedilist atlast on oodata kolme aasta pärast. – Postimees, 1994, nr. 287, 10. dets.
• Rootsmäe, Lemming. C.F. Tenner oli eesti soost. – Eesti Loodus, 1984, nr. 3, lk. 181–182.
• Roslavlev, Oleg. Zur Geschichte der Kartographie Estlands. – Baltische Hefte, 1973, Nr. 19, S. 153–154.
• Roslavlev, Oleg. Eesti ajaloo atlas. – Aja Kiri, 1977, nr. 2, lk. 10–14.
• Rücker, C.G. Zur Geschichte der Bearbeitung der Special-charte von Livland. – Inland, 1840, Nr. 12, Col. 177–183.
• Rüdja, Andres. The role of the Russo-Scandinavian arc measurement in the establishmnet of geodetic datums and networks in the Baltic region. – Struve Arc 150. Reports of the International Scientific Conference. Tallinn – Tartu, 2002, p. 72–80.
• Rüdja, Andres. Geodetic datums, reference systems and geodetic networks in Estonia. – Suomen geodeettisen laitoksen julkaisu, no. 132. Helsinki, 2004. 311 s.
• Saar, A. Mõtteid Eesti NSV kaartidest. – Eesti Loodus, 1958, nr. 4, lk. 249–250.
• Saar, Evar. Eksitavad kohanimed uuel Setomaa kaardil. – Eesti Loodus, 1999, nr. 2/3, lk. 84–85.
• Saaremaa kaitsealustest metsadest. Koost. Toivo Meikar. Tartu, Eesti Metsaselts, 2008. 142 lk.
• Salo, Vello. Liivimaa ca. 1582. – Aja Kiri, 1978, nr. 5, lk. 16–19.
• Sander, Heldur. Vanad kaardid pole ainult ajalugu. – Õhtuleht, 1978, nr. 211, 13. sept.
• Sander, Heldur. Juubeliaasta Eesti kartograafias. – Kodumaa, 1979, nr, 9. mai.
• Sander, Heldur. Esimene Liivimaa atlase koostaja. – Õhtuleht, 1981, nr. 6, 10. jaan.
• Schlüter, W. Der Norden Europas in der mittelalterlichen Kartographie. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1905. Jurjew-Dorpat, 1906, S. 1–20.
• Schnayder, E. Bernhard Wapowski’s lost maps of Poland, Sarmatias and Scandinavia. – Imago Mundi, 26, 1972, p.76–77.
• Schulmann, Werner von. Ungedruckte Baltikum-Karten in europäischen Archiven und Bibliotheken. – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 1978, 27, 1–4, S. 641–651.
• Seidlitz, C.v.  Das General-Nivellement Esthlands. – Sitzungsberichte der Naturforscher-Gessellschaft zu Dorpat, 1873, Bd. 3, H. 4, S. 321–338; 1874, Bd. 3, H.5, S. 359–379.
• Seidlitz, C. v.  Das General-Nivellement Esthlands. – Sitzungsberichte der Naturforscher-Gessellschaft zu Dorpat, 1874, Bd. 3, S. 321–338, 359–379.
• Seidlitz, von. Ergebnisse des livländischen Generalnivellements. – Sitzungsberichte der Naturforscher-Gessellschaft zu Dorpat, 1878, Bd. 4, S. 3–25, 90–103, 1 Taf.
• Selart, Anti. Eesti idapiir keskajal. Tartu, 1998. 207 lk.
• Sepp, Hendrik. Esimene põhjalik Liivimaa kaart. 150 aastat Fr.G.W. von Struve sünnipäevast. – Postimees, 1943, nr. 87, 14. juuni.
  Sama: Sepp, Hendrik. Läänemere ajalootuuled. Tartu, Ilmamaa, 2013, lk. 97– 100.
• Sildvee, Heldur. On the history of gravity measurements in Estonia. – Geodeet, 1994, nr. 6 (30), lk. 42–43.
  Resümee: Raskustungi mõõtmiste ajaloost Eestis.
• Sildvee, Heldur. Gravimeetrilised mõõtmised Eestis. – Geodeet, 1993, nr. 3 (27), lk. 9–11.
• Smith, Jim. The Struve geodetic arc as a world heritage monument – progress to date. – Struve Arc 150. Reports of the International Scientific Conference. Tallinn – Tartu, 2002, p. 4 – 11.
• Smith, James R.  Survey stations of the Struve geodetic arc as a world heritage monument. – Geodeet, 2004, nr. 28 (52), lk. 72–73.
• Spekke, Arnolds. A brief cartographic-iconographic view of the Eastern Baltic coast up to the 16th century. – Imago Mundi, 1948, V, p. 39–52.
• Spekke, Arnolds. The Baltic Sea in the ancient maps. Stockholm, 1961. 75 s. /TÜ: Est B-2042/
• Strauchmanis, J. The history of cartography of the Baltic states – studies and problems. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes. 15th International Symposium, 6–9 October 1996. Abstracts. Rīga, 1996, p. 15–17.
• Struve meridiaanikaar kanti UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja. – Geodeet, 2005, nr. 31 (55), lk. 3.
• Struve. Nachricht von der trigonometrischen Vermessung Livlands. – Neue Inländische Blätter, 1818, № 41, S. 311–312; № 45, S. 342–344. ●
• Struve, W. Vorläufiger Bericht von der russischen Gradmessung, mit allerhöchster Genehmigung auf Verastaltung der Kaiserlichen Universität zu Dorpat, während der Jahre 1821 bis 1827 in den Ostseeprovinzen des Reichs. Dorpat, [1827]. 24 S.+ Karte.
• Struve, W.  Resultate der in den Jahren 1816 bis 1819 ausgeführten astronomisch-trigonometrischen Vermessung Livlands. – Aus den Mémoires de l’Académie Impériale des sciences. Sc. math. T. IV, besonders abgedruckt. St.-Petersburg, 1844. 86 S. + 2 Pl.
• Struve, W.  Resultate der in den Jahren 1816 bis 1819 ausgeführten astronomisch-trigonometrischen Vermessung Livlands. – Mémoires de l’Académie Impériale des sciences de Saint Pétersbourg. VI ser. Sciences mathématiques, physiques et naturelles. T. VI. Pt. 1. Scences mathématiques et physiques. T. IV, 1850, S. 1–86. + 2 Pl.
• Struve, F.G.W. Beschreibung der unter allerhöchstem Kaiserlichen Schutze von der Universität zu Dorpat veranstalteten Breitengradmessung in den Ostseeprovinzen Russlands ausgeführt und bearbeitet in den Jahren 1821 bis 1831.  I–II. Dorpat, 1831. 360  + 424 S.
• Struve, W. Exposé historique des travaux exécutés jusqu’a la fin de l’année 1851 pour la mesure de l’arc du méridien entre Fougelnæs 70°40' et Ismaïl 45°20'. St. Pétersbourg. 1852.  24 S. 
• Struve, F.G.W. Arc du méridien de 25°20' entre le Danube et la mer Claciale, mesuré depuis 1816 jusq’uen 1855,… T. 1. St. Pétersbourg, 1860, CXLIV, 334 S.; T. 2. 1857, VIII, 483 S.; Planches. 1857.
• Sutrop, Urmas. Hõbevalge radadal. – Postimees, 2009, AK, nr. 92, lk. 10– 11, 28.03,
• Sutrop, Urmas. Liivlaste Metsepole maakonna ulatusest põhja suunas muistse iseseisvuse ajal. – Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2011, lk. 105–116.
• Sveriges sjökarteväsende 1643–1993. Norrköping, 1993. /tekst ka ingl. k./. ●
• Suurmaa, Lauri. Raamat Tallinna ajaloost. – Raamat, 2011, nr. 4, lk. 7.
• Štrauhmanis, Jānis. Latvijas kartogrāfijas vēsture no XIII gadsmita līdz gadsimta 90. gadu sākumam. Habilitācijas darba – disertācijas kopsavilkums. = Geschichte der Kartographie Lettlands von 13. Jh. bis Anfang der 90-er Jahre im 20. Jahrhundert. Zusammenfassung der Habilitationschrift – Disertation. = История картографировния территории Латвии с XIII века до 90-х годов XX века. Резюме диссертации на соискание ученой степени доктора исторических наук.  Latvijas Universitāte. Rīga, 1997. 57 lk.
• Štrauhmanis, Jānis. Institūts Rīga – Brisele = The Institute Riga – Brussels. Riga, 2005. 136 lk.
• Zalite, Anda; Brante, Venta. The collection of cartography at the National Library of Latvia. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes .15th International Symposium, 6–9 October 1966. Abstracts. Rīga, 1996, p.29–31.
• Želnin, G. Esimestest nivelleerimistöödest Muhu- ja Saaremaal. – Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1962. Tallinn, 1963, lk. 194–198.
  Zsfass.: Erstes Nivellement auf den Inseln Muhu und Saaremaa.
• Želnin, G., Vallner, L. W. Struve geodeedina. – Tartu Tähetorni Kalender 1964. aastaks. ERK, Tallinn, 1963, lk. 48–55.
• Žiga Herberstein. Сигисмунд Герберштейн. Москва, 2000. 
• Tali, Piret. Millal kaovad valged laigud Eesti põhikaardilt? – Eesti Päevaleht, 16.07.2005. Reaktor, lk. 5.
• Tallgren-Tuulio, O.J.; Tallgren, A.M. Idrisi. La Finlande et les autres pays Baltiques orientaux.  – Studia Orientalia, 3. Helsinki, 1930. 157 p.
• Talts, Mait. Pärnu – Viljandi – Tartu veeteest. – Eesti Maaparandajate Seltsi Toimetised, 6. Tallinn, 2005, lk. 4–10.
• Talvistu, Enriko. Kodulootunnid hindamatu raamatu seltsis. – Tartu Postimees, 2015, nr. 55, 23. märts.
• Tamm, Aado. Loodimistööd saarte ja mandri vahel. – Geodeet, 1992, nr. 2 (26), lk. 13–15.
• Tamm, Jaan. Matk Eesti kultuurilukku. – Raamat, 2009, nr. 8 (43), 22. okt., lk. 3. /O. Soansi Eesti kultuuriloolistest kaartidest/.
• Tamme, Lembit. Geodeesia ja kartograafia olukorrast Eestis. – Geodeet, 1991, nr. 1 (25), lk. 5–6.
• Tamme, Lembit. Esimesed sammud. – Geodeet, 1993, nr. 5 (29), lk. 3–9.
• Tamme, Lembit. Rahvusvaheline konverents “Struve kaar – minevik, olevik, tulevik” Minskis 03.–05.09.2003. a. – Geodeet, 2004, nr. 28 (52), lk. 73.
• Tamme, Lembit; Randjärv, Jüri. Heiki Potter 65. – Geodeet, 1999, nr. 18 (42), lk. 38–39.
• Tamme, Lembit; Randjärv, Jüri. Heiki Potter 70. – Geodeet, 2004, nr. 28 (52), lk.82–83.
• Tammekann, A. Lühike kaardiprojektsiooni-õpetus. Seletused, näited, ülesanded. Tartu, Loodus, 1922. 59 lk.
• Tammekann, A. Eesti kaardistik. – Eesti Loodus, 1938, nr. 1–2, lk. 35–37.
  Summary: The Atlas of Estonia.
• Tammekann, A. Eesti topograafiline ülevaatekaart 1:200 000. Sv. St. Topo-Hüdrograafia Osakonna väljaanne, Tallinn, 1938. 12 lehte à 57 ´ 45 cm. – Eesti Loodus, 1939, nr. 1, lk. 44–45.
• Tammiksaar, Erki. C.A. Rathlef – oro- ja hüdrograafilised kaardid.– Geodeet, 1993, nr. 4 (28), lk. 22–23.
• Tammiksaar, E. Carl Johann von Seidlitz ja Liivimaa ning Saaremaa üldloodimine aastail 1874–82. – A.-A. Marand. Meie Meeri. Nõo, 2006, lk. 55–62.
• Tammiksaar, Erki. Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet ning teadmiste areng Eesti ala kõrgussuhete kohta 19. sajandil. – Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, 2013, lk. 130–145.
  Summary: The Livonian Public Welfare and Economic Society and studies on the Estonian relief in the 19th century. P.145.
• Tang, Eve. Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogu tutvustuseks. – Raamatukogu, 1994, nr. 3, lk. 15.
• Tarkiainen, Ülle. Geometriska kartor från Estland och norra Livland son källor för bosättningshistorisk forskning. – Nationalutgåva av de äldre geometriska kartorna. Konferens I Stockholm 27-28 november 2003. Red. Birgitta Roeck Hansen. – Kungliga Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien. Konferenser 57, 2005, p. 61–80.
• Tarkiainen, Ülle. Suure reduktsiooni maamõõtmine Läänemereprovintsides. – Geodeet, 2009, nr. 38/39 (62/63), lk. 48– 52.
• Tarkiainen, Ülle. Maamõõtjad Läänemere provintsides suure reduktsiooni ajal. – Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. III. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, 17 (24). Tartu, 2009, lk. 315–360.
  Summary: Surveyors in the Baltic provinces at the time of the great reduktion.
• Tarkiainen, Ülle. Die Vermessung Livlands. – Forschungen zur baltischen Geschichte, Bd. 5. Akadeemiline Ajalooselts, 2010, S. 59–74.
  Summary: Measuring Livonia.
• Tarkiainen, Ülle. Rootsi maamõõtjate tegevus Liivi- ja Eestimaal 17. sajandil. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2009. Tartu, 2010, lk. 9–30.
  Summary: Swedish land surveyors in Livonia and Estonia in the 17th century.
• Tarkiainen, Ülle. Maavalduste piirid ja piiritähised 13. –19. sajandil. – Tuna, 2011, nr. 3, lk. 17–33.
  Summary: Boundaries and boundary markers of  landholdings in the 13th-19th centuries, p. 156.
• Tarkiainen, Ülle. Trees for marking boundaries of landed property in premodern Estonia. – Estonian Journal of Ecology, 2012, 61, 1, p. 51-63.
  Resümee: Puud maavalduste piiritähisena kesk- ja uusajal.
• Tarvel, Enn. Idrisi ja Tallinn. – Õpetajate Leht, 2003, nr. 6.
  Sama: Tarvel, Enn. Idrisi ja Tallinn – Ajalookimbatused. Tartu, Ilmamaaa, 2013, lk. 94-101.
• Tebel, René. Zur Darstellung des nordischen Raumes Abraham Ortelius’ Weltkarte (1570) und ihre Vorläufer. – Ostsee 700–2000. Wien, 2008, S. 21–31.
• Tee, Mati. Ajaloolised kaardid Interneti GISi rakendustes. QVIZ kui veebikogukonna võrgu-GISi näide. – Geodeet, 2007, nr. 35 (59), lk. 48–51.
• Tensing, Tiina, Konsa, Kurmo.  Geograafiliste kaartide füüsilise seisundi hindamine Tartu Ülikooli Raamatukogus. – Raamat – aeg – restaureerimine, VIII. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu, 1997, lk. 108–118.
  Summary:  Deterioration survey of geographical map collection at Tartu University Library.
• Tera, Kristina. Ajalooarhiivi kaardikogu ja Vahi tänava kaardihoidla. – Rahvusarhiiv = National Archives of Estonia, 2011–2012. Tartu, 2013, lk. 83–85. www.arhiiv.ee/publik/Rahvusarhiiv/ra_2011-12_2.pdfTerra Cognita. Maailma tulee tunnetuksi / Kännedomen om världen ökar / Discovering the world. Helsingin Yliopiston Kirjasto. Helsinki, 2000. 198 s.Tiik, L. Keskaegsest mereliiklusest Balti merel ja Soome lahel. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1957. Tallinn, 1957, lk. 207–230.
  Резюме: О морских путях в Балтийском море и в Финском заливе в средние      века.
  Zsfass.: Über den mittelalterichen Seeverkehr auf der Ostsee und im Finnischen Meerbusen.
• Tiik, Leo. Saared ja laiud Hiiumaa ümber. – Eesti Loodus, 1970, nr. 9, lk. 525–527.
• The A.E. Nordenskiöld Collection. Annoted catalogue of maps made up to 1800. Vol. 1–5, Helsinki, 1979–1999.
• Timár, Gábor; Aunap, Raivo; Molnár, Gábor. Datum transformation parameters between the historical and modern Estonian geodetic networks. – Estonia. Geographical studies, 9. Tallinn, Estonian Academy Publishers, pp.99–106.
• Tohver, Margit. Rahvusraamatukogu kaardikogu digiteerimisest. – Trükiväljaandest digitaalseni. Tartu Ülikooli Raamatukogu 200 / From printed book to digital. Tartu University Library 200. Tartu, 2000, lk. 113–119.
• Summary: Digitisation of the map collection of the National Library of Estonia.
• Tohver, Margit. Vanad Liivimaa kaardid. – Raamatukogu, 2001, nr. 6, lk. 14–16.
• Tohver, Margit. Mellini atlas ja selle saamislugu. – Eesti Maaparandajate Seltsi Toimetised, 6. Tallinn, 2005, lk. 11–15.
• Tohver, Margit. Ruumiteave Eesti Rahvusraamatukogus. – Geodeet, 2006, nr. 33 (57), lk. 49–51.
• Tollin, Clas. When Sweden was put on the map. – European rural landscapes: persistence and change in globalising environment. Eds. H. Palang et al. Kluwer Academic Publishers. Dortrecht, Boston, London, 2004, pp. 191–208.
• Torim, A.  Eesti territooriumil teostatud geodeetiliste tööde ajaloost. – Tartu Tähetorni Kalender 1991. aastaks. Tallinn, Valgus, 1990, lk. 78–84.
• Torim, Ants.  Triangulatsioonitöödest Eestis. – Geodeet, 1992, nr. 2 (26), lk.3–6.
• Torim, Ants.  Nivelleerimistööd Eestis (1868–1943). – Geodeet, 1993, nr. 3 (27), lk. 5–8.
• Torim, Ants.  F.G.W. Struve and the triangulation of Livonia. – Geodeet, 1994, nr. 6 (30), pp. 31–34.
  Resümee: F.G.W. Struve ja Liivimaa triangulatsioon.
• Torim, Ants. Maakoore tõusust ja rannajoone muutusest Eestis. – Geodeet, 2004, nr. 28 (52), lk. 57–62.
• Torim, Ants. Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine aastail 1950–1996. – Geodeet, 2009, nr. 38/39 (62/63), lk. 11–15.
• Torim, Ants; Jürma, Helju. Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine 2001–2011/2012. – Geodeet, 2011, nr. 41 (65), lk. 14–20.
• Torim, Ants.  Georgi Želnin 100. – Geodeet, 2010, nr. 40 (64), lk. 92.
• Torim, Ants. M.G. Paucker ja Emajõe sängi mõõtmine. – Geodeet, 2012, nr. 42 (66), lk. 62–64.
• Traat, August.  Kas C.F. Tenner oli eesti päritolu? – Eesti Loodus, 1983, nr. 8, lk. 513.
• Treial, Helene. Einige Daten über die Landkartensammlung des Estnischen Staatszentralarchives. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1931, S. 158–175.
  Sama lühikokkuvõte: Treial H. Riigi Keskarhiivi maakaartide kogu – Loodusevaatleja, 1932, nr. 4, lk. 112–113.
• Treial, H. Riigi Keskarhiivi maakaartide kogust. – Ajalooline Ajakiri, 1939, nr. 1, lk. 61–62.
• Treikelder, Ivar. Tsaari-Venemaa koordinaatsüsteemid. – Geodeet, 1996, nr. 11 (35), lk.8–11.
• Treikelder, Ivar. Ülevaade Eestis kasutatud geodeetilistest daatumitest ja ristkoordinaatide süsteemidest. – Geodeet, 2000, nr. 21 (45), lk. 28–30.
• Treikelder, Ivar. Eesti topograafilised kaardid aastatel 1919…1940. – Geodeet, 2001, nr. 24 (48), lk. 15–19.
• Treikelder, Ivar. Hävingult tagasi võidetud kaardid. – Hävingult tagasivõidetud kaardid Rahvusraamatukogu Kaardikogust 1.12.–22.12.2004. /Näituse buklett/
• Treikelder, Ivar. Aleksei Ivanov. – Geodeet, 2006, nr. 32 (56), lk. 10–11.
• Treikelder, Ivar. Maakaardid Eesti Vabariigis aastatel 1918–1940. – Geodeet, 2008, nr. 37 (61), lk. 46–52.
• Treikelder, Ivar. Tallinna linnamaamõõtja Johann Friedrich Eurich. – Geodeet, 2013, nr. 43 (67), lk. 81–85.
• Troska, Gea. Kuidas tehti Eestimaa kubermangu atlast. – Eesti Loodus, 1977, nr. 9, lk. 590–595.
• Troska, Gea. Läänemaa külad XX sajandi 20-ndate aastateni. – Eesti Loodus, 1984, nr. 10, lk. 674–682.
• Troska, Gea. Kaardid külade ajaloo uurimise allikana. – Teabekogumik, 4. Eesti Kodu-uurimise Selts, Tallinn, 2004, lk. 17–22.
• Tülk, J. Maamõetmise juhatus. Igale Eesti põllumehele. – Eesti kirjavara, nr. 3. Tartu, 1879. 59 lk.
• Türna, Tõnis. Ajalooarhiiv, ajaloolised ruumiandmed ja GIS: probleeme ja rakendusi. – Geodeet, 2007, nr. 34 (58), lk. 48–50.
• Ueber den in der Arbeit befindlichen neuen Atlas von Livland. – Supplement  Ostsee-Provinzen-Blatt. Riga, 1826, S. ?205–206. ●
• Ugandi, Villem.  Sõjatopograafia. – Sõjavägede Staabi VI osakonna väljaanne. Tallinn,1938.
• Vaher, Elmar. Tõnu Raid – mees, tänu kellele teame, kus on Eesti riigipiir. – Radar, 2016, nr. 23, lk. 6–11. /intervjuu/
• Vali, Jaan. Eesti tuletornide ajalugu = History of Estonian lighthouses. Tallinn, 2011. 477 lk.
• Valk-Falk, Endel. Geograafiliste kaartide ja gloobuste restaureerimine. – Eesti Loodus, 1973, nr. 4, lk. 229–232.
  Summary: The restoration of geographical maps and globes.
• Valk-Falk, E. The conservation of the atlas-incunabula of Francesco Berlinghier’s “The Geography” by means of pulpfilling apparatus. – ICOM Committee for Conservation 4th Triennal Meeting. Venice, 1975. 5 p. ●
• Vana Tallinn. Maalide, graafika ja kaartide näitus /kataloog/ : Alt-Reval. Ausstellung von Gemälden, Graphik und Karten. 3.V – 15.VI 1926. Tallinna Eesti Muuseum. – TÜ: A-32159.
• Vanu Liivimaa kaarte Eesti Rahvusraamatukogu kaardiskogust. Mapp. Koost. Margit Tohver, Triin Soone. Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 2003. 13 lehte.
• Varep, E. L.A. Mellini Liivimaa atlas ning selle tähtsus Eesti NSV territooriumi geograafilise uurimise ajaloos. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 1955, nr. 2, lk. 300–316.
  Резюме: Aтлас Лифляндии Л.A. Meллинa и его значение в истории географического исследования территории Эстонской ССР.
• Varep, E. Ajalooliste andmete kasutamisest Eesti NSV järvede uurimisel. – Loodusuurijate Seltsi Aastaraamat 1956, kd. 49, Tallinn, 1956, lk. 311–313.
• Varep, E. Eesti NSV rannikumerede hüdrograafilise uurimise ajaloost (kuni 1917. aastani). – Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 46. Matemaatika-Loodusteaduskonna töid. Tallinn, 1957, lk. 85–100 + 2 l. ill.
  Резюме: Исторический очерк гидрографического исследования Балтийского моря на берегах Эстонской ССР (до 1917 года).
• Varep, E. C.G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn, 1957. 94 lk. + 2 l. ill.
  Резюме: О специальной карте Лифляндии Г. Рюккера 1839 года.
  Zsfass.: C.G. Rückers “Specialcharte von Livland” 1839.
  Rets.: Miller, V. Väike, aga vajalik raamat. – Rahva Hääl, 12.12.1957, nr. 290.
• Varep, E. Mõningatest Venemaa kaartidest J.B. Homanni atlases 1725. aastast. – Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1958. Tallinn, 1959, lk. 312–321 + 2 l. ill.
  Резюме: О некоторых картах России в атласе И.Б. Гомана 1725 года;.
  Zsfass.: Über einige Karten Russlands in J.B. Homanns Atlas vom Jahre 1725.
• Varep, E. Jooni Eesti kartograafia ajaloost. – Eesti Geograafia Seltsi Publikatsioonid. 1. Tallinn, 1960. 46 lk. + 10 l. ill.
  Резюме: Исторический очерк картографии Эстонии.
  Zsfass.: Zur Geschichte der Kartographie Estlands.
• Varep, E.  Millal ilmusid esimesed Eesti kaardid? – Noorte Hääl, 1961, nr. 47, 24.02. –
• Varep, E. M.V. Lomonossov ja Eesti territooriumi geograafiline uurimine. – Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 128. Geograafia-alaseid töid. 2. Tartu, 1962, lk. 151–163 + 2 l. ill.
  Zsfass.: M.W. Lomonossov und die geographische Erforschung Estlands.
• Varep, E. Topograafilisest mõõdistamisest Eestis aastail 1802–1811. – Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 128. Geograafia-alaseid töid. 2. Tartu, 1962, lk. 164–175 + 1 l. ill.
  Резюме: О топографической съемке в Эстонии в 1802–1811 гг.
  Summary: The topographic survey of Estonia in  1802–1811.
• Warep, Endel. Über einige Karten Russlands in J.B. Homanns Atlas vom Jahre 1725. – Petermanns Geographische Mitteilungen, 1963, 4. Quartalsheft, S. 308–311 + 4 Tafeln.
• Varep, E. Count L.A. Mellin and his “Atlas of Livonia”. – Transactions of the Tartu State University, Vol. 156. Publications on Geography. 4. Tartu, 1964, pp. 106–131 + 1 p. ill.
  Resümee: L.A. Mellini “Liivimaa atlas”.
  Резюме: Об „Атласе Лифляндии” Л.А. Меллина.
• Varep, E. Eesti atlastest. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. 1. Tallinn, 1968, lk. 193–207.
  Резюме: Об атласах Эстонии.
  Zsfass.: Über die Kartenwerke Estlands.
• Varep, E. Kopernikuse radadale. Märkmeid XI rahvusvaheliselt teaduste ajaloo kongressilt. – Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1966. Tallinn, 1968, lk. 240–253.
  Резюме: По памятным местам Коперника. Заметки с XI Международного конгресса по истории науки.
  Summary: In the home Country of Copernicus. Notes from the Eleventh International Congrss of the History of Sciences
• Varep, E. F.G.W. Struve and Baltic cartography. – Items from History of Science in the Estonian S.S.R. Tallinn, 1971, pp. 7–40 + 1 p. ill.
• Varep, E. Dotsent Lev Vassiljev 50-aastane. – Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1970. Tallinn, 1972, lk. 220–222.
• Varep, E. Giant academic globe in Leningrad. – IV. Internationaler Symposium des Coronelli-Weltbundes der Globusfreunde anlässlich seines 20. Bestandsjahres Krakow –Krakau, 1972, S. 28. ●
• Varep, E. Polskie mapy Liwonii. – Historia Rosyjsko-Polskich kontaktow w dziegzinie geologii i geografii. II Polsko-Radzieckie sympozjum. Leningrad. Streszsenie referatow. Warszawa, 1972, s. 158–159. ●
• Varep, E. Maps of Estonia published by the Academy of Sciences of St. Petersburg in the 18th century. – Vth International Conference on the History of Cartography. Warsaw, 1973, p. 51. ●
• Varep, Endel. Kaardid muiste ja nüüd. – Eesti Loodus, 1974, nr. 10, lk. 607–611 + 2 l. ill.
  Резюме: Географические карты разных эпох.
  Summary: Maps through the centuries
• Varep, Endel. Hiiumaa ja Saaremaa  meridiaan. – Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.
  Резюме: Когда начальный меридиан проходил по островам Хийумаа и Сааремаа.
  Summary: The Dagö (Hiiumaa) and Ösel (Saaremaa) prime meridian.
• Varep, E.  The prime meridian of Dagö and Ösel. – VI International Conference on the History of Cartography. Summaries of Papers offered for presentation. London, 1975, p. 9. ●
• Varep, E. The prime meridian of Dagö and Ösel. Tartu, Tartu State University, 1975. 16 pp.
• Varep, E. V rahvusvaheline kartograafia ajaloo konverents. Jadwisin, 1973. – Eesti geograafia Seltsi Aasataraamat 1974 Tln., 1976, lk. 251–262.
• Varep, E. The maps of Estonia published by the Academy of Sciences, St. Petersburg in eighteenth century. – Imago Mundi, 1979, No. 31, Vol. 4, p.88–93.
• Varep, Endel. Teeneka geodeedi ja kartograafi juubel. Lev Vassiljev – 60. – Eesti Loodus, 1980, nr. 9, lk. 617.
• Varep, E.  Matemaatiline geograafia, geodeesia ja kartograafia. – Tartu ülikooli ajalugu. 2. 1798–1918. Tallinn, 1982, lk. 213–214, 355.
• Varep, E. Matemaatiline geograafia, geodeesia ja kartograafia. – Tartu ülikooli ajalugu 1632–1982. Tallinn, 1985, lk. 100.
• Varep, E.  Mathematical geography, geodesy and cartography. – History of Tartu University 1632–1982. Tallinn, 1985, p. 119.
• Varep, Endel. L.A. Mellini “Liivimaa atlas” ning selle tähtsus Eesti looduse uurimisel. – Eesti Loodus, 1985, nr. 3, lk. 194–198.
  Резюме: “Aтлас Лифляндии” Л.A. Meллина и его значение при изучении природы Эстонии.
  Summary: L.A: Mellin`s ”Atlas of Livonia” and its significance for the study of Estonian nature.
• Varep, Endel. L.A. Mellini Liivimaa atlasest. – Tehnilise mõtte ja tehnikahariduse ajaloo probleeme Eestis. Vabariikliku konverentsi materjalid. 1. Tehniline mõte. Tallinn, 1985, lk. 137–144.
• Varep, E.; Kaavere, V. Geograafilise uurimise ajalugu. – Eesti. Loodus. Koost.: A. Raukas. Tallinn, 1995, lk. 17–39.
• Vassiljev L. Esimestest ülemaalistest nivelleerimistöödest Eesti NSV territooriumil. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1958. Tallinn, 1959, lk.276–282.
  Резюме: О первых основных нивелирных работах на территории Эстонской ССР.
  Zsfass.: Anlage des ersten Landeshöhennetzes in Estland.
• Vassiljev L. 100 aastat kindral C. Tenneri surmast. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1959. Tallinn, 1960, lk. 225–231.
  Zsfass.: Im Gedenken an General C. Tenner.
• Vassiljev, L. Ilmub uus Eesti NSV kaart. – Edasi, 1959, nr. 256, 30. dets.
• Vassiljev, L. Tourist maps and their improvement. – Acta  et commentationes Universitatis Tartuensis, 282. Publications on Geography, VIII. 1971, p. 199–203.
• Vassiljev, Lev.  C.F. Tenner, geodeet ja topograaf. – Eesti Looodus, 1983, nr. 8, lk. 509–512.
  Summary: The geodesist and topographer C.F. Tenner.
• Vassiljev, L. Eesti NSV atlas ja õppe-seinakaartide komplekt. – Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat, 21. kd. Tallinn, Valgus, 1986, lk.71–75.
  Summary: Estonian SSR school atlas and corresponding board maps.
• Vassiljev, Lev. Gradmessung des Meridians von Tartu. – Geodeet, 1994, nr. 6 (30), S. 35–36.
  Resümee: Tartu meridiaani kraadimõõtmine.
• Vassiljev, Lev. Eesti maanteede atlased. – Geodeet, 1996, nr. 12 (36), lk 34–38.
• Vassiljev, Lev. Uus Eesti kooliatlas. – Postimees, 1996, nr. 230, 2. okt.
• Vassiljev, Lev. Uus maanteede atlas. – Postimees, 1997, nr. 9, 13. jaan.
• Vassiljev, Lev. Murrang Eesti kartograafias. – Postimees, 1997, nr. 248, 22. okt.
• Vassiljev, Lev. Richard Tiitso 1886–1952. – Geodeet, 2001, nr. 23 (47), lk 49–50.
• Veriö, Aarne. Later phases and utilizing of the northern part of the Struvean chain.  – Geodeet, 1994, nr. 6 (30), pp. 27–30.
  Resümee: Struve triangulatsiooni ahela põhjapoolse osa kasutamine.
• Verzeichnis der von der Topo-Hydrographische Abteilung des Estnischen Armeestabs herausgegebenen Karten und Publikationen. – Veröffentlichungen der Topo-Hydrographischen Abteilung des Estnischen Armeestabs, 1930, Nr. 9, S. 93–96.
• Winkelmann, Eduard. Bibliotheca Livoniae Historica. Systematisches Verzeichniss der Quellen und Hilfsmittel zu Geschichte Estlands, Livlands und Kurlands. Zweite Verbessertre und sehr Vermehrte Ausgabe. Berlin, 1878. – Karten. S. 42–48 /+ S. 48–55, ka kaartide loend/.
• Widmalm, Sven. Mellan kartan och verkligheten: Geodesi och kartläggning, 1695–1860. Uppsala, 1990. 449 s.
• Viik, Tõnu. Struve meridiaankaar UNESCO maailmapärandi nimekirjas. – Tähetorni kalender 2006.Tõravere, 2005, lk. 43–46+tiitelleht (UNESCO tõendi koopia).
• Viik, Tõnu. F:G:W: Struve Maa kuju täpsustajana. – Geodeet, 2006, nr. 32 (56), lk 5–6.
• Viik, Tõnu. Struve kaare konverents Haparandas. – Geodeet, 2007, nr. 34 (58), lk. 51–54.
• Viik, Tõnu. Carl Friedrich Tenner – vene geodeesia rajaja. – Geodeet, 2008,  nr. 36 (60), lk. 50–59.
• Viik, T.; Randjärv, J. How Struve and Tenner started the work of their life. – Baltic Astronomy, 2011, Vol. 20, No. 2, p. 169–178.
• Viirsalu, Vello. Eesti orienteerumiskaartidest. – Orienteeruja, 2000, nr. 8 (53), lk. 13–15, 18.
• Winckler, H. Die Schmidtsche Charte von Esthland. – Das Inland, 1845, Nr. 5, Col. 75–79; Nr. 6, Col. 89–96.
• Winter, Heinrich. The changing face of Scandinavia and the Baltic in cartography up to 1532. – Imago Mundi, XII, 1955, p. 45–54.
• Virma, F. Eesti skeemiline katastrikaart ja tema kasutamisvõimalused maareformi käigus. – Geodeet, 1995, nr. 8 (32), lk. 19–22.
• Virma, Feliks.  50 aastat maamõõdualast kõrgharidust Eestis. – Geodeet, 2001, nr.24 (48), lk. 3–5.
• Virma, Feliks. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Eesti Põllumajandusülikooli maamõõdu instituut. Tartu, 2004. 339 lk.
• Vuuk, A. Carl Fr. Tenner (1783–1859). – Tartu Tähetorni kalender 1959. aastaks. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk. 85–91.
• Överus, Priit. Harku ring. – Orienteeruja, 2008, nr. 1 (105), lk. 16–19.
• Överus, Priit. Mõni metsasiht võib olla vanem kui 300 aastat. Ihasalu poolsaar. – Orienteeruja, 2015, nr.1 (139), lk. 50–55.
• Ümarik, Jaak.  Eesti–Läti piirikomisjoni liikmena 1926–1927. – Geodeet, 1992, nr.2 (26), lk. 40–41.
• Багров Лео. История русской картографии. Москва. Центрполиграф, 2005. 523 с. – /vt. Bagrow + Bagrow/
• Бах Э. Инструменты и методы непосредственной топографической съемки в Эстонии. –  Труды конференции геодезистов, землемеров и культуртехников Литвы, Латвиии и Эстонии, состоящей 15–17 июня 1935 г. в Каунасе. Каунас, 1940, с. 50–52. ●
• Беренбейм Д.Я.; Литвин В.М. История ранних этапов картографирования Балтийского моря. – Известия Русского географического общества, 1994, № 6, c. 58–62. ●
• Борисовская Наталья. Старинные гравированные карты и планы XV–XVIII веков. Изд. Галактика. Москва, �199. 7 с.
  Summary: Early printed maps and plans.
• Бранте В.Э., Залите А.В. История создания и современное состояние картографического фонда Государственной Библиотеки Латвийской ССР. –   Исследования древних карт республик Прибалтики. Сборник научных трудов. Латвийский государственный университет им. П. Стучки. Рига, 1989, с. 60–69.
  Zsfass.: Die Bildungsgeschichte und die gegenwärtige Lage des kartographischen Fonds der Lettischen Staatlichen Bibliotek.
• Валк-Фалк Э. Консервация атласа-инкунабулы Франческо Берлингиери "География". – Raamat – aeg – restaureerimine, 3. Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogu, Tartu, 1976, lk. 184–193 + fotod.
  Summary: Restoration of Francesco Berlinghieri’s atlas-incunabula “The Geography”.
• Вареп Э. О некоторых вопросах истории русской картографии. – Научная сессия, посвященная 4­ой годовщине Великой Социалистической Октябрьской Революции. Teзисы докладов. Тарту, 1957, c. 65–66. ●
• Вареп Э. Древние карты Эстонии. – Советская Эстония, 1958,  №  40, 16.02.
• Вареп Э. Aкaдeмические карты Эстонии XVIII века. – III межреспубликанская конференция по вопросам истории естествознания и техники в Прибалтике. Teзисы докладов. Вильнюс, 1959, с. 17–18. ●
• Вареп Э.Ф. Л.A. Meллин и его “Aтлас Лифляндии”. – Tруды Института истории естествонания и техники, 1959, т. 27, с. 265–269.
• Вареп Э.Ф.  О  картах, составленные русскими,  в атласе И.Б. Гомана 1725 года. – Известия Всесозного географического общества, 1959, т. 91, вып. 3, с. 290–298.
• Вареп Э. Исторический очерк картографии Эстонии (дo 1917 года). – Ученые записки Тартуского государственного университета, вып. 88. Tруды по географии. 1. Taрту, 1960, с. 62–79.
  Resümee: Eesti kartograafia ajaloost.
  Summary: From the history of Estonian cartography.
• Вареп Э.Ф. O влиянии научной деятельности Коперника на картографию Ливонии. – Maтериалы VI-oй конференци по истории науки в Прибалтике. Вильнюс, 1965, с. 6–8.
• Вареп Э. O влиянии научной деятельности Коперника на картографию Эстонии. – Actes du XIe Congrės International d`Histoire des Sciences. 4. Wroclaw –Varsovie – Cracovie, 1968, pp. 287–289.
• Вареп Э. Ф. В.Я. Струве и картография Прибалтики. – XIII Meдународный конгресс по истории науки. Maтериалы по истории геолого-географических наук. Изд. Наука. Moсква, 1971, с. 11–12.
• Вареп Э. Польские карты Ливонии. – История русско-польских контактов в области геологии и географии. Краткие тeзисы докладов к симпозиуму.13–18 июня 1972 г. Ленинград, 1972, с. 13–14. ●
• Вареп Э. Карта Лифляндии 1768 года. – Ученые записки Тартуского государственного университета, вып. 317. Tруды по географии. 11. Taрту, 1974, с. 113–119.
  Resümee: Liivimaa kaart aastast 1768.
  Summary: A map of Livonia from A.D. 1768.
• Вареп Э.Ф. Польские карты Ливонии. – Русско-Польские связи в области наук о Земле. Москва, 1975, с. 7–10.
• Вареп Э.Ф. Карты Эстонии, изданные Петербургской академией наук в XVIII веке. – Петербургская академия наук и Эстония. Таллин, 1978, с. 169–181.
• Вареп Э. Начальный меридин Дагдена и Эзеля. – Ученые записки Тартуского государственного университета, вып. 440. Tруды по географии. 15. Taрту, 1978, с. 81–90.
  Summary: The prime meridian of Dagö and Ösel.
• Вареп Э.Ф.  “Aтлас Лифляндии” Л.A. Meллина. – Становление науки и научных коллективов Прибалтики. Teзисы докладов XIV Прибалтийской конференции по истории науки. Рига, 1985, с. 163–164.
• Вареп Э. Исследование изменений береговой линии на основе картографических материлов. – Изучение основных закoномерностей и тенденций перемщения береговой линии Балтийского моря за последние 100 лет. Таллинн, 1992, с. 41–46.
  Summary: Transformation of coastlines on the basis of cartographic material.
• Василий Яковлевич Струве. АН СCСР. Изд. Наука. Москва, 1964. 251 c.
• Васильев Л. Первые инструментальные съемки на Эстонской ССР. – Ученые записки Тартуского государственного университета, вып. 88. Tруды по географии. 1. Taрту, 1960, с. 80–85.
  Resümee: Esimesed instrumentaalsed mõõdistustööd Eesti NSV territooriumil.
  Zsfass.: Die ersten Messtischaufnahmne in Estland.
• Васильев Л. M. Горемычная схема [Эстонская ССР. Туристская схема. Москва, 1968]. – Советская Эстония, 29.05.1969, № 122.
• Васильев Л. M. Недостатки новой карты. [Эстонская ССР.  Административная карта. Москва, 1968]. – Советская Эстония, 7.02.1970, № 31.
• Васильев Л. O результатах применения несовешенной транскрипции. – Ученые записки Тартуского государственного университета, вып. 237. Tруды по географии. 6. Taрту, 1969, с. 190–194.
  Summary: Results of introducing a false transcription.
• Гнучева В.Ф. Географический департамент Академии Наук XVIII века. М.–Л., 1946. 446 с. + 13 карт и план. 
• Два века русской картографии (XVIII – начало XX в.). // Two centuries of Russian cartography (the XVIIIth – early XXth century). Каталог выставки. Российская нациoнальная библиотека. СПб., 1997. 69 с.  /RR: Kt1-97-5494, TÜ: XII/A-3827/
• Желнин Г.А. О базисе Струве в райoне поселка Симуна ЭССР. – Tartu Astronoomia Observatooriumi Publikatsioonid, 1952, 32. kd., nr. 1, lk. 45–60.
• Желнин Г.А. Развитие основных астрономо-геодезических работ на территории Эстонской ССР в период 1811–1940. – Известия АН Эстонской ССР, 1953, № 1, с. 70–79.
• Желнин Г.A. Геодезия. – традиционное научное направление в деятельности Тартуской астрономической обсерватории. – Maтериалы VI-oй конференци по истории науки в Прибалтике. Вильнюс, 1965, с. 8–10.
• Желнин Г. Геодезия. – Астрономия и геодезия в Эстонской ССР (1940–1966). Тарту, 1969, с.110–119.
• Желнин Г. История астрономии и геодезии. – Астрономия и геодезия в Эстонской ССР (1940–1966). Тарту, 1969, с.120–126.
• Исследования древних карт республик Прибалтики. – Сборник научных трудов. Латвийский государственный университет им. П. Стучки, Рига, 1989, 97 с.
• Исторический очерк деятельности Корпуса Военных Топографов 1822–1872. СПб., 1872. ●
• Капцюг Виталий. “Геодезийская дуга Струве” в Балтийском географическом , социальном и культурном пространстве. – Выход к Балтийскому морю: карты и другие информационные ресурсы Балтийского моря и прибрежных территорий. IX Международный симпозиум. Материалы симпозиума. 23–24 октября 2008. Санкт-Петербург. 2010, с. 32–45. = Access to the Baltic Sea: maps and other information resources in a sea-bound area. IX International symposium. Proceedings. October 23–24, 2008. Saint-Petersbourg. 2008.
• Карма Т., Паатси В. Первый латышский географический атлас и его эстонский предшественник. – Книжное дело в Эстонии, Латвии и Литве в XIX веке. Рига, 1985, с. 38–39.
• Kaртографическая изученность России (топографические и тематические карты). РАН Институт географии. Москва, 1999. 320 с.  TÜ: XII/A-3976
• Каталог атласов и карт Центральной библиотеки АН Литовской ССР. Вильнюс, 1969.  ●
• Каталог иностранных карт России XV–XVII вв. по фондам Государственной библиотеки им. Салтыкова-Щедрина.. Ленинград, 1965, вып. I; 1971, вып. II; 1972, вып.  III; 1972, вып. IV. ●
• Каталог карт, планов и атласов, гравированных в Военнотопографическом Депо Главного штаба.  СПб., 1962. ●
• Каталог планов и чертежей бывшего Депо карт. СПб., 1899. ●
• Клетниекс Я.М. Об исторических геодезических приборах в Латвии. Тезисы докладов Всесоюзной (XIII Прибалтийской конференции по истории науки, посвященной 350-летие Тартуского государственного университета. II (2) Точные и естественные науки. Тарту, 1982, c. 177–186.
• Колгушкин В.В. Описание старинных атласов, карт и планов XVI, XVII, XVIII вв. и половины XIX в., хранящихся в архиве ЦКП ВМФ. Ленинград, 1958. 270 c.  ●
• Koнго Л.Я. O старинных картах в архивах, библиотеках и музеях Эстонии. – Исследования древних карт республик Прибалтики. Сборник научных трудов. Латвийский государственный университет им. П. Стучки.Рига, 1989, с. 70–77.
  Zsfass.: Die Alten Karten in Archiven, Bibliotheken und Museen Estlands.
• Коновалова И. Г.  Восточная Европа в сочинении ал­Идриси. М., 1999, 254 c. 
• Koрдт В. Maтериалы по истории русской картографии. Вторая серия, вып. I. Kaрты всея России, северных ее областей и Сибири, 1906. ●
• Koрдт В. Maтериалы по истории русской картографии. Вып. 2. Kaрты всея России и Западных ее областей до XVII в. Kиев, 1910.  ●
• Kраевска Б.Н.  Kaртографические коллекции и фонды Центрального Государственного Исторического Архива Латвийской ССР. – Исследования древних карт республик Прибалтики. Сборник научных трудов. Латвийский государственный университет им. П. Стучки. Рига, 1989, с. 27–39.
  Zsfass.: Die kartographischen Sammlungen und Fonds im Zentralen Archiv der Lettischen SSR.
• Краткий исторический очерк гидрографiи Русских морей. Ч. III. Балтйское море с заливами.СПб., 1902. 234 c.
• Кремпольский В.Ф. История развития картоиздания в России и в СССР. Москва, 1959, 111 с. 
• Лиги Х.М. Мызные карты Прибалтики XVII в. Как источники по аграрной истории. – Материалы по истории сельского хозяйства и крестьянства СССР. Москва, 1974, Сб. 8, с. 80–94.
• Лосев А.И. Из истории Депо карт. – Известия АН СССР, Серия географическая, 1999,  № 5, c. 90–96. ●
• Maлова Т.И. Гравировальная палата  Академии наук и русская картографическая гравюра XVIII века. – Петербургская Академия наук в истории академий мира. Материалы Международной конференции. Том II. СПб., 1999, c. 70–77.  
• Мардисте Хейно. Когда Эстония появилась на карте мира. – Eesti Loodus / Природа Эстонии, 1998,  декабрь, с. 4–5.
• Maтериалы для истории Императорской Академии наук. 1 (1716–1730). СПб., 1885. ●
• Муст А.A. Вопросы возвращения мызных карт Лифляндии из Швеции и их использования в XIX веке. – Скандинавский сборник. XXXII. Taллин, 1988, с. 92–102.
  Resumé: Några problem kring återlämnandet av kartor över Livländiska lantgods och deras användning på 1800-talet.
• Невская H.̣И. О проекте триангуляции, предложенном Петербургской АН (XVIII в.) ̣– Maтериалы VI-oй конференци по истории науки в Прибалтике. Вильнюс, 1965, с. 15.
• Новлянская Мария Григорьевна. И.К. Кирилов и его Атлас Всероссийской империи. Изд. АН СССР. Moсква–Ленинград, 1958. 78 c.
• Новлянская Мария Григорьевна. Иван Кирилович Кирилов, географ XVIII века. Наука. Moсква–Ленинград, 1964. 142  c.
• Новокшанова З.К. Kaрл Иванович Teннер. Геодезиздат, Moсква, 1957. 101 с.+ 4 илл.  
• Новокшанова З.К. Федор Федорович  Шуберт. Геодезиздат, Moсква, 1958. 80 с.+ 2 илл.  
• Новокшанова-Соколовская З.К. Картографические и геодезические работы в России в XIX – начале XX в. Москва, 1967. 265 с.
• Описание треангуляции, произведенной в Эстляндии, с 1856 по 1858 год. – Записки Военно-топографической части, ч. 25. СПб., 1864, с. 133–182.
• Оя Т.Ф. Архивные карты в ЦГИА ЭССР. – Исследования древних карт республик Прибалтики. Сборник научных трудов. Латвийский государственный университет им. П. Стучки. Рига, 1989, с. 40–48.
  Zsfass.: Kartographische Dokumente des Zentralen historischen Staatsarchiv der Estnischen SSR.
• Павулан В.В. Шведские дорожные карты XVII в. как источник для изучения истории Латвии. – Скандинавский сборник. T. 20. Taллин, 1975, с. 185–191.
  Resümee: Rootsi Vidzeme maanteekaardid Läti ajaloo allikana.
  Resumé: Svenska vägkartor över Vidzeme som en källa för studium Lettlands histori.
• Павуланс В.В. Kарты Латвии XVII и начала XVIII вв. в фондах Государственного Архива Швеции. – Исследования древних карт республик Прибалтики. Сборник научных трудов.Латвийский государственный университет им. П. Стучки. Рига, 1989, с. 87–95.
  Zsfass.: Die Karten Lettlands des XVII.. – Anfang des XVIII. Jahrhunderts im Schwedischen Staatsarchiv.
• Папковский Петр Павлович. Из истории геодезии, топографии и картографии России. Москва, 1983. 159 с.
• Постников A.В. Развитие картографии и вопросы  использования старых карт. Москва, 1985. 214 с.
• Постников A.В. Развитие крупномасштабной картографии России. Москва, 1989. 227 с.
• Руководство для чтенiя русских и английских морских карт. Главное гидрографическое управление. СПб. 1908. 28 с., 4 илл.  /RR: KB 10967/
• Рыбаков Борис Александрович. Русские карты Московии XV – начала XVI века. Москва, 1974. 111 c.
• Савельева Е.А. "Морская карта" Олауса Магнуса и ее значение для европейской картографии. – История географических знаний и открытий на Северной Европе. Ленинград, 1973, c. 59–87. ●
• Санкт-Петербург и Ингерманландия в архивах Швеции. Швеция в архивах Санкт-Петербурга. Mатериалы российско-шведского семнара 25-26 октября 2004 года. Санкт-Петербург, 2005. 303 c. // Saint-Petersburg and Ingermanland in Swedish archives, Sweden in archives. Materials of the Russian-Swedish seminar, October 25-25, 2004. Saint-Petersburg, 2005. 303 p.  TÜ:
• Свенске К. Материалы для истории составления Атласа Всероссийской империи, изданного Академией наук в 1745 году. – Записки Академии наук. СПб., 1866, т. IX, прил. № 2,    c. ●
• Струве Василий Яковлевич. Дуга меридиана (Избранные главы). Под ред. С.Г. Судакова. Москва, Геодезиздат, 1957. 256 c.  TÜ: 1/XII-A-1607.
• Теннер К.И.  Тригонометрическая съемка губерний Виленской, Гродненской и Минской по Высочайшему повелению проведенная генерал-лейтенатом Теннером с 1816 по 1834 г. – Записки Военно-топографического депо, VIII. 1843. ●
• Фель С.Е. Kaртография России XVIII века. Moсква, 1960. 226 с.
• Шибанов Ф.А. Указатель картографической литературы, вышедшей в России с 1800 пo 1917 г. Ленинград, 1961. ●
• Ширяев Е.Е. Беларусь: Русь Белая, Русь Черная и Литва на картах. Минск, 1991. 118 c. 
• Штраухманис Я.K. Современное состояние и перспективы исследований по истории картографировния территории Латвии. – Исследования древних карт республик Прибалтики. Сборник научных трудов. Латвийский государственный университет им. П. Стучки. Рига, 1989, с. 5–12.
  Zsfass.: Der heutige Zustand und die Perspektiven in der Forschung der Geschichte der Kartographie des Territoriums Lettlands.
• Шуберт Ф.Ф. Тригонометрическая съемка берегов Балтийского моря. Части 1–3. СПб, 1867–1878. ●
• Эренсверд Улла. Шведское картографирование Ингермандландии. – Шведы на берегах Невы. Стокгольм, 1998, с. 18–25.  /TÜ: XIII/A-13591/
• Яансон Э. Ю. Старые географические карты Эстонии и Латвии в Научной Библиотеке ТГУ. – Исследования древних карт республик Прибалтики. Сборник научных трудов. Латвийский государственный университет им. П. Стучки. Рига, 1989, с. 49–59.
  Zsfass.: Alte Karten Lettlands und Estlands in der Wissenschaftlichen Bibliotek der Universität Tartu.

Käsikirjad
Manuscripts

• Annov, Merle. Kuni 1945. aastani ilmunud geograafiaatlased Tartu Ülikooli raamatukogus. Tartu, 1996. 54 lk. + lisad. Bakalaureusetöö. Käsikiri TÜ raamatukogus.
• Joandi, Ants. Eesti Geodeetide Ühingu väljaandel ilmunud aastaraamatu ja ajakirja “Geodeet” sisuregister, 1927–1940. Tallinn, 1944. 46 lk. – Käsikiri EAR, RR.
• Järvanurm, E. XVIII sajandi geograafilised kaardid TRÜ Teaduslikus Raamatukogus, nende säilivus ja konserveerimismeetodid. Tartu, 1976. Diplomitöö. Käsikiri TÜ ajaloo osakonnas. ●
• Kaljus, Külli. Eesti orienteerumiskaartide andmebaasi loomine. Tartu, 1995. 56 lk. Bakalaureusetöö. Käsikiri TÜ raamatukogus.
• Koppa, Helle. Ajaloolise kaardimaterjali nüüdisaegsesse ruumiandmete kogusse integreerimine XIX sajandi teisest poolest pärinevate mõisa- ja talumaade kaartide näitel. Tartu, 2003. 54 lk. Bakalaureusetöö. Käsikiri TÜ geograafia osakonna raamatukogus.
• Koppa, Helle. Ajaloolised kaardid maakasutuse dünaamika uurimisallikana Vana-Kuuste mõisa näitel. Tartu, 2006. 85 lk. Magistritöö. Käsikiri TÜ geograafia instituudi raamatukogus.
• Niit, Silvja. Flaami kartograafide töid Eesti NSV raamatu- ja kaardikogudes. Tartu, 1976. 77 lk. Diplomitöö. Käsikiri TÜ geograafia instituudi raamatukogus.
• Oja, T. Eesti maamõõtjate nimekiri 1627–1924. Tartu, 1996. Käsikiri EAA raamatukogus. ●
• Oja, T. Kartograafilised dokumendid EAA-s. Käsikiri EAA raamatukogus. ●
• Oot, Külli. Hollandi kartograafide tööd Eesti NSV raamatu- ja kaardikogudes. Tartu, 1976. 80 lk. Diplomitöö. Käsikiri TÜ geograafia instituudi raamatukogus.
• Põllupüü, Triin. 18. sajandi atlas, tema seisund ja restaureerimine. Tallinn, 1989. 56 lk. Diplomitöö. Käsikiri TPÜ AR Narva mnt. D608.
• Raid, Tõnu. Eesti – Läti piiri taastamine. Tartu, 2000. 73 lk. Magistritöö. Käsikiri TÜ raamatukogus.
• Желнин Георгий Александрович. Oсновные астрономо-геодезические работы на территории Эстонской Советской Социалистической Республики с 1811 пo 1940 год. Диссертация кандидата физ.-мат.  наук. ТГУ. Тарту, 1950. 199 с. Käsikiri TÜ Raamatukogus.

 
Märkused:
1. Välja aravatud mõned erandid on kõik allolevad kirjed koostatud otse vastavast teosest. Kirjandusest leitud kirjed on tähistatud märgiga ●
2. Bibliograafiasse on võetud kõik koostaja kätte sattunud kartograafia ajalugu ühel või teisel viisil puudutavad kirjutised nende uudsusele või pikkusele vaatamata.
3. Autori eesnimi on kirjutatud nii, nagu antud töös on, kas täielik või esitäh(ted)ega.
4. Koostaja ([email protected] on tänulik iga täienduse eest.