Kaardid ja rajad olid oma aja tõekspidamistele vastavad. Esimese Kärdla külje all peetud võistluse kaardi (Hausma 1961) kopeerisin väriseva käega kalkale 1961. a. algul Hiiumaa sõjakomissari kabinetis umbes 15 aasta vanuselt 1 : 25 000 venekeelselt topograafiliselt kaardilt. Edaspidi kasutasin majandite maakasutusplaanidest väheste parandustega tehtud koopiaid mõõtkavas 1:25 000. Koopiate tegemiseks muretsesin oma asutuse kaudu Tallinnast rulli valgustundlikku paberit (sellist asja muidugi vabamüügil ei olnud), apteegist nuuskpiiritust, valmistasin kasti koopiate ilmutamiseks ja tegin paksu pehme riidega kaetud plaadi, mille vastu sai klaastahvliga tihedalt vajutada kalka ja selle all oleva valgustundliku paberi. Valgusallikaks oli Päike. Paarisekundise „säritamise“ järel viisin  paberi tuppa kasti nuuskpiirituse aurudesse ilmuma. Sellise „tehnikaga“ paljundasin kõik aastail 1961–1965 tehtud 14 Hiiumaa orienteerumiskaarti. Neil aastail korraldasin peaaegu kõik võistlused, välja arvatud paar Emmaste ja Lauka kooli oma, saare idaosas Kärdla, Heltermaa ja Kassari vahelises kolmnurgas.  Head maastikud Tahkunas, Kõpus ja mujal saare lääneosas jäid mulle transpordiraskuste tõttu kättesaamatuks. Kaardi aluseks olevatel maakasutusplaanidel puudus ka reljeef. Nii mõnelegi mandri võistlejale valmistas raskusi kohanemine Hiiumaa maastikega, kus kadakased karjamaad ja võsastikud läksid järkjärgult üle puisniiduks või metsaks ja mille vahelise piiri kiire tabamine kaardi järgi maastikul nõudis kogemusi.

Suuremõisa orienteerumiskaart 1963