Vanad maakaardid on osa meie kultuuripärandist. Raamatukogudes, arhiivides, muuseumides jm hoitavatest kaartidest on aegajalt tehtud näitusi. Järgnevas loetelus on toodud need, millede kohta on õnnestunud andmeid leida. Enamiku viimaste aastakümnete näituste tegemisel on osalenud käesoleva ülevaate koostajad. Siia ei ole kantud kaardikoopiate väljapanekuid, olgugi, et ka neid on nimetatud kaardinäitusteks (see on sama kui kuulutada Rembrandti maalide näituseks tema taieste skaneeringute näitus). Muidugi aitavad ka need kaarte tutvustada. Samas, järjest rohkem kaardiharuldusi on tehtud kättesaadavaks (vaadatavaks) nende skaneeringute interneti panekuga digitaalsete kaardikogudena ja veebinäitustena.
Koostajad on tänulikud iga täienduse eest.
Näituse plakat ja kataloogi esikaas
Näituse plakat
Näituse plakat
Bergmannid ja Eesti
Olavi Pesti, Saaremaa Muuseum
Antud näituse 26 haruldast maa- ja merekaarti pärinevad Saksamaal Paderbornis elavate meditsiinidoktorite Karl-Christian ja Inge Bergmanni kollektsioonist.
Et Bergmannid on pärit Eestist, siis olid nad lahkelt oma kogu pärleid, mis puudutavad ajaloolist Liivimaad ja Eestimaad, eksponeerima nii Kuressares kui Pärnus.
18. septembril 1864 sündis mõisakutsaril Kaarel Bergmannil, kes elas tollasel Läänemaal Illustes (Paatsalus), poeg, kelle nimeks pandi Carl. Tema ema suri sünnitamisel, isa kolme aasta pärast. Lõpetanud Lihula algkooli, saatsid kasuvanemad poisi 1877. a. Kuressaarde H. T. Försteri kaupluse õpipoisiks. Juba nelja aasta pärast sai taibukast noormehest Wildenbergide nahavabriku ärijuht, 1896. aastal ostis ta ära Kuressaare turuplatsi ääres asunud O. Wildenbergi kaupluse filiaali. I maailmasõja eel tegutses Carl Bergmann ühtlasi ehitusettevõtjana, kes muuhulgas kruusatas ära kõik linnast väljuvad maanteed ja sillutas tänavad kuni Roomassaare sadamani. Selle eest omistati talle Kuressaare aukodaniku tiitel.
1909. a. ostis C. Bergmann 8000 rubla eest Lossi t. 5 asuva hoone (nüüdne politseiprefektuur, nr. 7) ja hakkas seda põhjalikult rekonstrueerima. Tema perekond kolis siia viie aasta pärast ning 1918. a. paigutas ta siia ka oma hulgi-segakaupluse, kuna endine poehoone oli eelmisel aastal maha põlenud. Selle kõrval jõudis ärimees palju muudki korda saata: asutas 1912 koos apteeker A. Allikuga Kuressaare esimese elektrijaama, oli korduvalt valitud linnavolinikuks, -nõunikuks ja -revidendiks, töötas Saarte Ühispanga juhatuse esimehena (1924–39), Soome konsulina (1932–39), kindlustuskompanii “Lloyd” avariikomissarina (1920–39), oli tuletõrjeühingu esimees (1924–32) ja auliige. 18. oktoobril 1939 viis /Umsiedlung /Carl Bergmanni ja osa tema perekonnast aurikul “Adler” Poolasse, kust hiljem siirduti Saksamaale. Silmapaistev majandustegelane suri 16. detsembril 1957 Kölnis.
Suhteliselt suur elamu oli Carl Bergmannile hädavajalik, sest tema pere oli arvukas. Nimelt sündisid 1893. a. Emilie Mülleriga sõlmitud abielust tütar Senta (1894–1986; abielus Rehsche; tuntud kultuuritegelase Mathias Kuesteri ämm) ning seitse poega. Koguni viiest Kuressaares sündinud Bergmannist said tublid insenerid, kellest Herbert (1895–1962) ning kaksikud Hans (1911–45) ja Kurt (1911–98) töötasid põhiliselt Saksamaal, Karl-Friedrich (1897–1965) ja Werner (1899–1966) aga Lõuna-Aafrika Vabariigis. Keemia- ja majandusharidusega Gerhard-Emil Bergmannist (1901–91) sai isa abiline ja kaasomanik Kuressaares, 1939–40 Saksa Ümberasumise Usaldusaktsiaseltsi (/Deutsche Umsiedlungs-Treuhand-Aktiengesellschaft/)/ / Saaremaa osakonna juhataja, seejärel majandustegelane Saksamaal.
25. mail 1903 Kuressaares sündinud Alfred-Victor Bergmann lõpetas 1930. a. Tartu Ülikooli arstiteaduse erialal ning temast sai meditsiinidoktor, kes töötas Ida-Saksamaal ja suri 28. märtsil 1988 Templinis. Kuna _prof. Karl-Christian Bergmann on üks tema kolmest lapsest_, siis oli viimasele ja tema abikaasale kuuluva kaardikogu näitus 2009. aasta suvel Kuressaare Muuseumis ühtlasi pühendet Alfred Bergmanni 100. sünniaastapäevale.
Pärnus esitatavat valikut soovitame vaadata nii ajaloo- ja geograafiahuvilistel kui ka esteetiliste elamuste otsijail– on ju vanad maakaardid silmale lihtsalt ilusad vaadata. Eesti üks parimaid ajalooliste kaartide tundjaid, Piirivalveameti kartograaf kapten Tõnu Raid on hinnanud väga kõrgelt ka selle kollektsiooni sisulist väärtust.
Koostajad on tänulikud iga täienduse eest.
- 1926 – Vana Tallinn. Maalide, graafika ja kaartide näitus 3.05. – 15.06.1926. –Tallinna Eesti Muuseum. Kataloog. (Kaarte 8, sh. J. Portantius, Livonia 1614 jt, enamik kuulus R. Rank’ile).
- 1978 – Eesti XVI–XIX sajandi kaartidel. – Ühing Teadus kesklektooriumis. Sept?
- 1983 – Rara geographica – Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogus.
- 1995 – Tabula geographica Livoniae – Tartu Ülikooli Raamatukogus.
- 1996 – I Eesti kaardipäeva näitus. – Palamuse kihelkonnakoolis.
- 1997 – Tallinn linnulennult. – Tallinna Linnamuuseumis nov. 1996 – mai 1997. – Kaks tosinat linnaplaani (vt Golovkova, 1997).
- 1998 – Eestikeelsed maakaardid kuni 1940. aastani – Tartu Ülikooli Raamatukogus 26.06. – 28.09. 1998. Kataloog: Tartu, 1999. 32 lk. Koost. Heino Mardiste, Vello Paatsi ja Anne Lentsius.
- 2003 – Saaremaa ja Hiiumaa 16.–18. sajandi kaartidel – Saaremaa Muuseumis 30.07. – 28.09.2003. Kaardid Karl-Christian ja Inge Bergmanni (Saksamaa, Padeborn) kogust.
- 2003 – Selginevad maastikud – Eesti Ajalooarhiivis 3.10. – 1.12.2003. (Arhiivi kaartidest).
- 2004 – Ludwig August Mellin 250 – Tartu Ülikooli Raamatukogus 4.02. – 2.03.2004
- 2008 – Eestikeelne atlas 150 – Tartu Ülikooli Raamatukogus 23.04. (70 eestikeeelset atlast).
- 2009 – Lääne-Eesti saarte ajaloolised kaardid 15. – 19. sajandist (Karl-Christian Bergmanni kogust) Kuressaaare lossis 31.07. – 20.09. Sama hiljem Hiiumaa Muuseumis.
- 2010 – Lääne-Eesti saarte ajaloolised kaardid 15. – 19. sajandist (Karl-Christian Bergmanni kogust) 11.12.2009 – 14.02.2010 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.
- 2010 – Kaardiaarded. – Tartu Ülikooli Raamatukogus 17.06. – 30.10.
- 2010 – Eesti oma kaarditeod. – Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 11.05. – 31.08. (Regio koos Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga).
- 2010 – Eesti oma kaarditeod. – Eesti Rahvusraamatukogus 4. – 24.11. (Regio koos Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga).
- 2012 – Mercator 500 – TÜ raamatukogus 9.– 31.03.
Näituse plakat ja kataloogi esikaas
Näituse plakat
Näituse plakat
Bergmannid ja Eesti
Olavi Pesti, Saaremaa Muuseum
Antud näituse 26 haruldast maa- ja merekaarti pärinevad Saksamaal Paderbornis elavate meditsiinidoktorite Karl-Christian ja Inge Bergmanni kollektsioonist.
Et Bergmannid on pärit Eestist, siis olid nad lahkelt oma kogu pärleid, mis puudutavad ajaloolist Liivimaad ja Eestimaad, eksponeerima nii Kuressares kui Pärnus.
18. septembril 1864 sündis mõisakutsaril Kaarel Bergmannil, kes elas tollasel Läänemaal Illustes (Paatsalus), poeg, kelle nimeks pandi Carl. Tema ema suri sünnitamisel, isa kolme aasta pärast. Lõpetanud Lihula algkooli, saatsid kasuvanemad poisi 1877. a. Kuressaarde H. T. Försteri kaupluse õpipoisiks. Juba nelja aasta pärast sai taibukast noormehest Wildenbergide nahavabriku ärijuht, 1896. aastal ostis ta ära Kuressaare turuplatsi ääres asunud O. Wildenbergi kaupluse filiaali. I maailmasõja eel tegutses Carl Bergmann ühtlasi ehitusettevõtjana, kes muuhulgas kruusatas ära kõik linnast väljuvad maanteed ja sillutas tänavad kuni Roomassaare sadamani. Selle eest omistati talle Kuressaare aukodaniku tiitel.
1909. a. ostis C. Bergmann 8000 rubla eest Lossi t. 5 asuva hoone (nüüdne politseiprefektuur, nr. 7) ja hakkas seda põhjalikult rekonstrueerima. Tema perekond kolis siia viie aasta pärast ning 1918. a. paigutas ta siia ka oma hulgi-segakaupluse, kuna endine poehoone oli eelmisel aastal maha põlenud. Selle kõrval jõudis ärimees palju muudki korda saata: asutas 1912 koos apteeker A. Allikuga Kuressaare esimese elektrijaama, oli korduvalt valitud linnavolinikuks, -nõunikuks ja -revidendiks, töötas Saarte Ühispanga juhatuse esimehena (1924–39), Soome konsulina (1932–39), kindlustuskompanii “Lloyd” avariikomissarina (1920–39), oli tuletõrjeühingu esimees (1924–32) ja auliige. 18. oktoobril 1939 viis /Umsiedlung /Carl Bergmanni ja osa tema perekonnast aurikul “Adler” Poolasse, kust hiljem siirduti Saksamaale. Silmapaistev majandustegelane suri 16. detsembril 1957 Kölnis.
Suhteliselt suur elamu oli Carl Bergmannile hädavajalik, sest tema pere oli arvukas. Nimelt sündisid 1893. a. Emilie Mülleriga sõlmitud abielust tütar Senta (1894–1986; abielus Rehsche; tuntud kultuuritegelase Mathias Kuesteri ämm) ning seitse poega. Koguni viiest Kuressaares sündinud Bergmannist said tublid insenerid, kellest Herbert (1895–1962) ning kaksikud Hans (1911–45) ja Kurt (1911–98) töötasid põhiliselt Saksamaal, Karl-Friedrich (1897–1965) ja Werner (1899–1966) aga Lõuna-Aafrika Vabariigis. Keemia- ja majandusharidusega Gerhard-Emil Bergmannist (1901–91) sai isa abiline ja kaasomanik Kuressaares, 1939–40 Saksa Ümberasumise Usaldusaktsiaseltsi (/Deutsche Umsiedlungs-Treuhand-Aktiengesellschaft/)/ / Saaremaa osakonna juhataja, seejärel majandustegelane Saksamaal.
25. mail 1903 Kuressaares sündinud Alfred-Victor Bergmann lõpetas 1930. a. Tartu Ülikooli arstiteaduse erialal ning temast sai meditsiinidoktor, kes töötas Ida-Saksamaal ja suri 28. märtsil 1988 Templinis. Kuna _prof. Karl-Christian Bergmann on üks tema kolmest lapsest_, siis oli viimasele ja tema abikaasale kuuluva kaardikogu näitus 2009. aasta suvel Kuressaare Muuseumis ühtlasi pühendet Alfred Bergmanni 100. sünniaastapäevale.
Pärnus esitatavat valikut soovitame vaadata nii ajaloo- ja geograafiahuvilistel kui ka esteetiliste elamuste otsijail– on ju vanad maakaardid silmale lihtsalt ilusad vaadata. Eesti üks parimaid ajalooliste kaartide tundjaid, Piirivalveameti kartograaf kapten Tõnu Raid on hinnanud väga kõrgelt ka selle kollektsiooni sisulist väärtust.