Arne Kivistik : „Trükiplaadiks oli õhuke alumiiniumleht, millele kujutis kanti pimikus fotomeetodil. Emulsiooni kuulus ka munavalge ja ega munakollaselgi lastud raisku minna, kuid trükivärviks see toiduaine ei kõlvanud. Rotaprindilt oli ... kaarte tellida imelihtne – vaja oli tuua kiri teaduskonnast ja tempel GLAVLITist /= tsensor/. Minul läks tsensoris käimine lihtsalt, sest sporditekstide suhtes templilööjal allergiat ei olnud. Isegi kaartidele sain loa, sest seal ei olnud koordinaatvõrku, kohanimesid ega kõrgusarve. Trükikojast tulnud kaardipakk tuli hoolikalt läbi uurida, vahel oli seal 20–30% värvinihete tõttu praaki. Nendega sai õppeharjutusi teha toas, kus ei olnud vaja kaarti maastikuga kokku ajada. Kätte jõudis aeg, kui rotaprindis sai raamatute kaane- ja kaartide tekste valmistada fotolaos. Tähed olid eraldi kastides plastlipikutel peegelpildis ja negatiivina. Tekst laoti kokku peegelpildis paremalt vasakule. 1977. aastal juhtus rotaprindis Valgemetsa kaardi trükkimisel koomiline viga. Pruuni värvi joonisele kleepisin selle aasta päevakute embleemi hundi ja teksti Metsajooks on terviseks!  Trükimeistri arvates pidi hunt olema aga musta värvi ja nii ta pruuni värvi musta vastu vahetaski – pinnavormid trükiti musta, teed pruuniga“.