Kartograaf? Kes see on?
Jüri mõlgutus nr 1
Jüri mõlgutus nr 1
Kartograaf?
Otsesõnul on kartograaf kaartide kirjeldaja, kaartidest kirjutaja. (Käesoleva teema konteksis mõeldakse ikka ainult maakaarte). See mõiste tuli kasutusse 19 sajandi keskel. Enne seda räägiti geograafitest, sageli nn õuegeograafidest, kes tegid tööd mõne kõrge aukandja, väepealiku heaks.
Levinum on kartograafi määratleda kui meistrit kelle eestvõttel, silma ja/või käe all valmib kaart ja sageli ka tiraaž. Tema ülesandeks on siduda hulk eriilmelisi tegevusi ja arvukaid vaheetappe toimivaks tervikuks. Kartograafia on protsessis mille lõppsaadus on kart. Idee algatamine, lähtematerjali otsimine ja valimine eskiiside koostamise, joonistamise/digimise jne, kuni trükivormideni ja trükiproovideni. Seda pikka ja sageli varieerimisi nõudvat tegemiste rivi võib võrrelda ka agronoomi tegemistega kus seemnest (ideest) võrsub ja kogutakse oodatud saak.
Tehnoloogia osatähtsuse tõusuga on kaarditegijate hulgast esile kerkinud / eraldunud kitsama oskusega erialad. Nagu trükkalid, graveerijad, digijad, andmekaevurid, geoinformaatikud jt. Kartograafi töövaldkond kitsenes. tegevus on nn kaardi keele korrastamine, märkide ja tekstide valimine ja nende vastastikune paigutamine. Olulised värvide valikud trükifailide lõpp viimistlused . Kartograafi põhirolliks on jäämas kaardi kasutaja inimsõbralikuks ja „ilusaks“ tegemine.
Harva leiab trükistelt kartograafide nimesid. Kartograafi tööd ja tegemised jäävad varju. Enamasti on trükistel firma logo ja kontaktid. ja. Asja- ja Juttuajamistes jäävad kartograafid digirahva tegemiste ja teisalt tellijate-müügimeeste ning disainerite rollide varju.
Palju kasulikum oli tellijale näitata, et põhitöö teevad analüütikud ja arendajad, kui kartograafid. Nende
Kartograaf on asendamatu arvuti toel, automaatselt, mõne kaarditarkvara abil GIS -st tehtud toorkaardi korrastamisel. See tähendab
Kui silmitseda 90. aastate alguseni Eestis kaartidega tegutsenuid asutuste nimistut, siis ei eriti meenu nendest ühtegi tuttavat, kelle ametinimetus oleks olnud kartograaf. Ikka olid nad ametis kui topograafid ja geodeedid või insenerid ja tehnikud. Aga ka teadurid ja toimetajad. Kõigi ametinimetuste ette võis käia veel täpsustav sõna: „noorem“, „vanem“ või „pea“. Ehk veel midagi sellelaadset.
Ei meenu ka seda, et Eestis oleks ametlikult olnud sellist allüksust nagu kartograafia osakond või sellekohaseid uksesilte. Olid küll „fotolaboratoorium“ ja „fotogrammeetria“ või „koopiaruum“
Mujal Nõukogude Liidus võis kartograafia“ sõna sisaldavaid nimetusi kohata küll. Vähemalt Moskva Riiklikus Ülikoolis.
Kartograaf kui ametinimetus tuli Eestis kasutusse siis, kui tekkis mitmeid kaartide väljaandjaid. Viimased ilmusid juba siis, kui Eesti iseseisvumas oli. Massiliseks muutus aga iseseisvuse taaskehtestamise järel. Siis tekkiski vajadus eristuda ja näidata, et kaart on tehtud professionaalselt, st kartograafide poolt. Tutvustavates tekstides rõhutati, et on tegemist kaardikirjastusega ja koossesisu tekkisid kartograafid ja mõnikord ka peakartograaf. Suuremates olid kartograafia nimetust sisaldavad allüksused.
Otsesõnul on kartograaf kaartide kirjeldaja, kaartidest kirjutaja. (Käesoleva teema konteksis mõeldakse ikka ainult maakaarte). See mõiste tuli kasutusse 19 sajandi keskel. Enne seda räägiti geograafitest, sageli nn õuegeograafidest, kes tegid tööd mõne kõrge aukandja, väepealiku heaks.
Levinum on kartograafi määratleda kui meistrit kelle eestvõttel, silma ja/või käe all valmib kaart ja sageli ka tiraaž. Tema ülesandeks on siduda hulk eriilmelisi tegevusi ja arvukaid vaheetappe toimivaks tervikuks. Kartograafia on protsessis mille lõppsaadus on kart. Idee algatamine, lähtematerjali otsimine ja valimine eskiiside koostamise, joonistamise/digimise jne, kuni trükivormideni ja trükiproovideni. Seda pikka ja sageli varieerimisi nõudvat tegemiste rivi võib võrrelda ka agronoomi tegemistega kus seemnest (ideest) võrsub ja kogutakse oodatud saak.
Tehnoloogia osatähtsuse tõusuga on kaarditegijate hulgast esile kerkinud / eraldunud kitsama oskusega erialad. Nagu trükkalid, graveerijad, digijad, andmekaevurid, geoinformaatikud jt. Kartograafi töövaldkond kitsenes. tegevus on nn kaardi keele korrastamine, märkide ja tekstide valimine ja nende vastastikune paigutamine. Olulised värvide valikud trükifailide lõpp viimistlused . Kartograafi põhirolliks on jäämas kaardi kasutaja inimsõbralikuks ja „ilusaks“ tegemine.
Harva leiab trükistelt kartograafide nimesid. Kartograafi tööd ja tegemised jäävad varju. Enamasti on trükistel firma logo ja kontaktid. ja. Asja- ja Juttuajamistes jäävad kartograafid digirahva tegemiste ja teisalt tellijate-müügimeeste ning disainerite rollide varju.
Palju kasulikum oli tellijale näitata, et põhitöö teevad analüütikud ja arendajad, kui kartograafid. Nende
Kartograaf on asendamatu arvuti toel, automaatselt, mõne kaarditarkvara abil GIS -st tehtud toorkaardi korrastamisel. See tähendab
Kui silmitseda 90. aastate alguseni Eestis kaartidega tegutsenuid asutuste nimistut, siis ei eriti meenu nendest ühtegi tuttavat, kelle ametinimetus oleks olnud kartograaf. Ikka olid nad ametis kui topograafid ja geodeedid või insenerid ja tehnikud. Aga ka teadurid ja toimetajad. Kõigi ametinimetuste ette võis käia veel täpsustav sõna: „noorem“, „vanem“ või „pea“. Ehk veel midagi sellelaadset.
Ei meenu ka seda, et Eestis oleks ametlikult olnud sellist allüksust nagu kartograafia osakond või sellekohaseid uksesilte. Olid küll „fotolaboratoorium“ ja „fotogrammeetria“ või „koopiaruum“
Mujal Nõukogude Liidus võis kartograafia“ sõna sisaldavaid nimetusi kohata küll. Vähemalt Moskva Riiklikus Ülikoolis.
Kartograaf kui ametinimetus tuli Eestis kasutusse siis, kui tekkis mitmeid kaartide väljaandjaid. Viimased ilmusid juba siis, kui Eesti iseseisvumas oli. Massiliseks muutus aga iseseisvuse taaskehtestamise järel. Siis tekkiski vajadus eristuda ja näidata, et kaart on tehtud professionaalselt, st kartograafide poolt. Tutvustavates tekstides rõhutati, et on tegemist kaardikirjastusega ja koossesisu tekkisid kartograafid ja mõnikord ka peakartograaf. Suuremates olid kartograafia nimetust sisaldavad allüksused.
Tard- ja kuvakaart. Vead ja head
Jüri mõlgutus nr 2
Jüri mõlgutus nr 2
Kuvakaart on käepärane, kergesti muudetav , varieeritav ning suumitav ja ka loodetavalt ajakohane jne. Nendega töötades keskendume klikkimiste kobinatsioonidele. Mõtlemine suundub masinlikele radadele ja mõte võib minna rändama. Tulemuseks on hulk mehaanilisi, vormilt vägagi korrektseid, tulemusi. Aga sisult on nad sageli vaesed ja raske otsustada missugune lahendus tundub kõige õigem olema. ( Olen seda korduvalt kogenenud mitmete paneeringute jaoks tehtud tööde puhul).
Tardkaarte, kui iseäralikke paberilehti, ei saa nii lihtsalt kõrvalejätta, kui nende ülesleidmiseks on ka vaeva nähtud. Leidmine nõuab oskusi ja teadmisi ning püsivust vahel ka jõudu, näiteks atlase riiulilt laua peale saamine. Tekib vajalik eelhäälestus ja keskendumine teemale.
Kui käes on sobiv ja asjakohane valik kaart, siis tuleb minna kaardi sisse. Ei saa neid pabereid suumida ega mingit liigselt teemakihti ära kustutada. Et jõuda asja tuumani, tuleb neid toiminguid teha oma peas ja ettekujutlustes. See pingutus sunnib teemasse eriliselt keskenduma. Tekib lai valik isiklikke ettekujutlusi ja kujutuspilte, mida saab tehnilisemate vahenditega teistelegi kaartidena nähtavakaks teha.
Tardkaart tekitab emotsioone, ergutab mõtlemist, fantaasiat. Võimalikud on erilised inspiratsiooni hetked. Kuid eeldab rohket aega, nagu raamatulugeminegi.
Tardkaart ja kuvakaart suhestuvadki nii nagu raamatud ja videod. Üks on hea enesearenduseks, teine töötegemiseks.
Tardkaarte, kui iseäralikke paberilehti, ei saa nii lihtsalt kõrvalejätta, kui nende ülesleidmiseks on ka vaeva nähtud. Leidmine nõuab oskusi ja teadmisi ning püsivust vahel ka jõudu, näiteks atlase riiulilt laua peale saamine. Tekib vajalik eelhäälestus ja keskendumine teemale.
Kui käes on sobiv ja asjakohane valik kaart, siis tuleb minna kaardi sisse. Ei saa neid pabereid suumida ega mingit liigselt teemakihti ära kustutada. Et jõuda asja tuumani, tuleb neid toiminguid teha oma peas ja ettekujutlustes. See pingutus sunnib teemasse eriliselt keskenduma. Tekib lai valik isiklikke ettekujutlusi ja kujutuspilte, mida saab tehnilisemate vahenditega teistelegi kaartidena nähtavakaks teha.
Tardkaart tekitab emotsioone, ergutab mõtlemist, fantaasiat. Võimalikud on erilised inspiratsiooni hetked. Kuid eeldab rohket aega, nagu raamatulugeminegi.
Tardkaart ja kuvakaart suhestuvadki nii nagu raamatud ja videod. Üks on hea enesearenduseks, teine töötegemiseks.