kaardilood.ee
  • Avaleht
  • Teema tutvustus
  • Lood
    • Mõttehaare >
      • Lepingu ülesandest
      • MATERJALID, mis määrasid mõtteviisi ja tegemisi
      • Kaartide kogunemisest ja kogumitest
      • Pööningu korrastamisest
      • Mõttekilde
    • Andmehaare >
      • Omapäraseid mõõdistusi
    • Peavoolu kartograafia >
      • Asutused
    • Loomeline kartograafia >
      • Soome aurutõkkepaber Eesti kartograafias
    • Tegemiste köögipoolelt >
      • orieneerumiskaartide trükkimine seitsmekümnendail
      • Kuidas 1990ndatel nimed kaardile said.
    • Kaardivaksik >
      • Arvustused ja kirjutamine kaartidest
      • Kaartidest eri aegadel
      • Vanade kaartide näitused Eestis
    • Kaartide kirjastamine >
      • TAF Regio
      • Ideest teostuseni
      • Meenutades AS Regiot
    • Kokkupuuted ja kasutamine >
      • Kuidas tehti Hiiumaal orienteerumiskaarte 1960ndatel
      • Kokkupuuteid kaartidega
      • Minu esimene kaart
  • Artiklid ja kirjutised
    • Ülevaated >
      • Orienteerumiskaardid
    • Personaalia >
      • Eesti kartograafe ja kartograafia ajaloolasi
      • Lev Vassiljev
      • Jaks Lankots
      • Tõnu Raid
    • Kaardibibliograafia >
      • Eesti NSV aegsed kaardid
      • Eesti kartograafia bibliograafia
      • Lev Vassiljevi trükitööd
    • Tehnoloogiast
    • Eeskirjad eri aegadel >
      • Kaartide kõveraks väänamine
  • Pildid ja kaardid
    • Tööriistad
    • Kaardinäidised
    • Esitlused >
      • Ideest teostuseni ja TAF Regiost kaardikirjastuseni
      • Tehnoloogia muutumised
      • Kaardikultuuri virgumine
  • Lingid
  • Veel
    • Mõisteid ja sõnaseletusi >
      • sõnaseletusi
    • Tehnoloogiate skeeme
    • Tarkuseteri ja juhatusi
    • Meenutusi ja jutte
    • Ettepanekud ja arvamused
    • Melu

Mõttekilde

Kartograaf? Kes see on?
Jüri mõlgutus nr 1

Kartograaf?
Otsesõnul on kartograaf kaartide kirjeldaja, kaartidest kirjutaja. (Käesoleva teema konteksis mõeldakse ikka ainult maakaarte). See mõiste tuli kasutusse 19 sajandi keskel. Enne seda  räägiti geograafitest,  sageli nn õuegeograafidest, kes tegid tööd mõne kõrge aukandja, väepealiku heaks.

Levinum on  kartograafi määratleda kui meistrit kelle  eestvõttel, silma ja/või  käe all  valmib kaart ja sageli ka tiraaž.  Tema ülesandeks on  siduda hulk eriilmelisi tegevusi  ja arvukaid vaheetappe toimivaks tervikuks.  Kartograafia on protsessis  mille lõppsaadus on kart. Idee algatamine,  lähtematerjali otsimine ja valimine eskiiside koostamise, joonistamise/digimise jne, kuni trükivormideni ja trükiproovideni. Seda pikka ja sageli varieerimisi nõudvat tegemiste rivi võib võrrelda  ka agronoomi tegemistega kus seemnest (ideest)  võrsub ja kogutakse oodatud saak. 

Tehnoloogia osatähtsuse tõusuga on  kaarditegijate  hulgast esile kerkinud / eraldunud  kitsama oskusega erialad.  Nagu trükkalid,  graveerijad, digijad, andmekaevurid, geoinformaatikud jt.  Kartograafi töövaldkond kitsenes. tegevus on nn kaardi keele  korrastamine, märkide ja tekstide  valimine ja nende vastastikune paigutamine. Olulised  värvide valikud trükifailide lõpp viimistlused .   Kartograafi  põhirolliks on jäämas  kaardi  kasutaja inimsõbralikuks ja „ilusaks“ tegemine.

Harva leiab trükistelt kartograafide nimesid. Kartograafi tööd ja tegemised jäävad varju.   Enamasti on trükistel firma logo ja kontaktid. ja. Asja- ja  Juttuajamistes jäävad   kartograafid digirahva tegemiste ja teisalt tellijate-müügimeeste ning disainerite rollide varju.
Palju kasulikum oli tellijale näitata, et põhitöö teevad analüütikud ja arendajad,  kui kartograafid. Nende
Kartograaf  on asendamatu arvuti toel, automaatselt, mõne kaarditarkvara abil GIS -st tehtud toorkaardi korrastamisel. See tähendab

Kui silmitseda 90. aastate alguseni Eestis kaartidega tegutsenuid asutuste nimistut, siis ei eriti meenu nendest ühtegi tuttavat, kelle ametinimetus oleks olnud kartograaf. Ikka olid nad ametis kui topograafid ja geodeedid või insenerid ja tehnikud. Aga ka teadurid ja toimetajad. Kõigi ametinimetuste ette võis käia veel täpsustav sõna: „noorem“, „vanem“ või „pea“. Ehk veel midagi sellelaadset.
Ei meenu ka seda, et Eestis oleks ametlikult olnud sellist allüksust nagu kartograafia osakond või sellekohaseid uksesilte. Olid küll „fotolaboratoorium“ ja „fotogrammeetria“ või „koopiaruum“
Mujal Nõukogude Liidus võis kartograafia“ sõna sisaldavaid nimetusi kohata küll. Vähemalt Moskva Riiklikus Ülikoolis.

Kartograaf kui ametinimetus tuli Eestis kasutusse siis, kui tekkis mitmeid kaartide väljaandjaid. Viimased ilmusid juba siis, kui Eesti iseseisvumas oli. Massiliseks muutus aga iseseisvuse taaskehtestamise järel. Siis tekkiski vajadus eristuda ja näidata, et kaart on tehtud professionaalselt, st kartograafide poolt. Tutvustavates tekstides rõhutati, et on tegemist kaardikirjastusega ja koossesisu tekkisid kartograafid ja mõnikord ka peakartograaf. Suuremates olid kartograafia nimetust sisaldavad allüksused.



Tard- ja  kuvakaart.  Vead ja head
Jüri mõlgutus nr 2

Kuvakaart on  käepärane, kergesti muudetav ,  varieeritav  ning suumitav ja ka loodetavalt ajakohane jne.  Nendega töötades keskendume klikkimiste kobinatsioonidele. Mõtlemine suundub masinlikele  radadele ja mõte  võib minna rändama. Tulemuseks  on hulk mehaanilisi, vormilt  vägagi korrektseid, tulemusi. Aga sisult on nad sageli vaesed ja raske otsustada missugune lahendus tundub kõige õigem olema. ( Olen seda korduvalt kogenenud mitmete paneeringute jaoks tehtud tööde puhul).   

Tardkaarte, kui  iseäralikke paberilehti, ei saa nii lihtsalt kõrvalejätta, kui nende ülesleidmiseks on ka vaeva nähtud. Leidmine nõuab oskusi ja teadmisi ning püsivust vahel ka jõudu, näiteks atlase riiulilt laua peale saamine.  Tekib  vajalik eelhäälestus ja keskendumine  teemale.
Kui käes on sobiv  ja asjakohane valik kaart, siis  tuleb minna kaardi sisse. Ei saa  neid  pabereid suumida ega mingit liigselt teemakihti  ära kustutada. Et jõuda asja tuumani, tuleb neid toiminguid teha oma peas ja  ettekujutlustes. See pingutus  sunnib  teemasse eriliselt keskenduma. Tekib lai valik isiklikke  ettekujutlusi ja  kujutuspilte,  mida saab  tehnilisemate vahenditega  teistelegi kaartidena  nähtavakaks teha.

Tardkaart tekitab emotsioone, ergutab mõtlemist, fantaasiat. Võimalikud on erilised inspiratsiooni hetked. Kuid eeldab rohket aega, nagu raamatulugeminegi.
Tardkaart ja kuvakaart suhestuvadki nii nagu raamatud  ja videod. Üks on hea enesearenduseks, teine töötegemiseks. 


Toimetaja vaade
Veebiks kujundanud Tiit Lepik tiit@itrotid.ee Proudly powered by Weebly
  • Avaleht
  • Teema tutvustus
  • Lood
    • Mõttehaare >
      • Lepingu ülesandest
      • MATERJALID, mis määrasid mõtteviisi ja tegemisi
      • Kaartide kogunemisest ja kogumitest
      • Pööningu korrastamisest
      • Mõttekilde
    • Andmehaare >
      • Omapäraseid mõõdistusi
    • Peavoolu kartograafia >
      • Asutused
    • Loomeline kartograafia >
      • Soome aurutõkkepaber Eesti kartograafias
    • Tegemiste köögipoolelt >
      • orieneerumiskaartide trükkimine seitsmekümnendail
      • Kuidas 1990ndatel nimed kaardile said.
    • Kaardivaksik >
      • Arvustused ja kirjutamine kaartidest
      • Kaartidest eri aegadel
      • Vanade kaartide näitused Eestis
    • Kaartide kirjastamine >
      • TAF Regio
      • Ideest teostuseni
      • Meenutades AS Regiot
    • Kokkupuuted ja kasutamine >
      • Kuidas tehti Hiiumaal orienteerumiskaarte 1960ndatel
      • Kokkupuuteid kaartidega
      • Minu esimene kaart
  • Artiklid ja kirjutised
    • Ülevaated >
      • Orienteerumiskaardid
    • Personaalia >
      • Eesti kartograafe ja kartograafia ajaloolasi
      • Lev Vassiljev
      • Jaks Lankots
      • Tõnu Raid
    • Kaardibibliograafia >
      • Eesti NSV aegsed kaardid
      • Eesti kartograafia bibliograafia
      • Lev Vassiljevi trükitööd
    • Tehnoloogiast
    • Eeskirjad eri aegadel >
      • Kaartide kõveraks väänamine
  • Pildid ja kaardid
    • Tööriistad
    • Kaardinäidised
    • Esitlused >
      • Ideest teostuseni ja TAF Regiost kaardikirjastuseni
      • Tehnoloogia muutumised
      • Kaardikultuuri virgumine
  • Lingid
  • Veel
    • Mõisteid ja sõnaseletusi >
      • sõnaseletusi
    • Tehnoloogiate skeeme
    • Tarkuseteri ja juhatusi
    • Meenutusi ja jutte
    • Ettepanekud ja arvamused
    • Melu