Saateks
Järgnev oskussõnade valik toetub T. Jagomägi raamatule "Geoinformaatika praktikule" aastast 2000 ja "Kaardikoja teatajale nr 2" Nendes on juba suur osatähtsus arvutipõhisel kartograafial ja geoinformaatikal. Samas võivad olla mõned kartograafia varasemates kirjutistes kasutatud sõnad välja jäänud.
Eesti keel on elav keel ja kartograafia ja geoinformaatika arenevad tegevusvaldkonnad. Seetõttu võib juhtuda, et järgnevas loetelus on kasutatud termineid või selgitusi, mida eestikeelses kirjanduses enne ei ole toodud. Nii võivad sama autori varasemates artiklites kasutatutes olla erinevused . Sellisel juhul tuleks sõnastusi võtta ettepanekutena, millega lugeja võib alati mitte nõustuda.
Eestikeelne digitaalkartograafia ja geoinformaatika terminoloogia põhineb tihti inglisekeelsetel sõnadel. Seetõttu on sõnaseletustele lisatud sageli vasted inglise keeles (sulgudes ja kursiivis). Ingliskeelses kirjanduses juhtub, et sama asja või nähtust tähistavad erinevad terminid, need on proovitud kõik üles loetleda, kuigi on võimalik, et variante on veelgi. Varemad kartograafia ja geodeesia terminid on sageli saksa või vene keele mugandused. On märgata suundumust kus inglise keelst pärinevad terminid on neid kõrvale tõrjumas
Alljärgnevad oskussõnade seletused ei pretendeeri eestikeelse terminoloogia standardiseerivale rollile. Seetõttu on loobutud igale termini juurde viite lisamisest tema allikale.
Sõnastiku koostamisel on kasutatud peamiselt järgnevaid allikaid (tähestiku järjekorras):
CEN TC287 töögrupi materjalid.
DeMers, M.N. Fundamentals of geographic information systems. Wiley & Sons 1997.
Infotehnoloogia terministandard (projekt) ISO/IEC 2382-1 (Infotehnoloogia – Sõnastik) http://www.eik.ee/standard/terminid
ISO/IEC TR 13335, tehniline aruanne üldpealkirjaga “Infotehnoloogia. Infoturbe halduse suunised” http://www.eik.ee/standard/13335-1.rtf
ISO/TC 211 töögrupi materjalid “Geographic information/Geomatics and guidelines for terminology” ISO/TC 211 N478.
Jüri Jagomäe ja Raivo Aunapi loengumaterjalid.
Mitmed WWW-s levitatavad kartograafia ja GIS sõnastikud: AGI (Association for Geographic Information) WWW sõnastik http://www.geo.ed.ac.uk/agidict/welcome.html; ESRI WWW sõnastik http://www.esri.com/resources/glossary3.html; University of Western Ontario http://publish.uwo.ca/~barmstro/glossary.htm
Mõisja, K., Jagomägi, J. Kartograafia sõnavara. Eesti Kaardikoja Teataja, nr 2 1996.
Open GIS Consortiumi avalikud materjalid http://www.opengis.org/techno/specs.htm
Worboys, M. F. GIS. A Computing Perspective. Taylor & Francais 1995.
Eesti keel on elav keel ja kartograafia ja geoinformaatika arenevad tegevusvaldkonnad. Seetõttu võib juhtuda, et järgnevas loetelus on kasutatud termineid või selgitusi, mida eestikeelses kirjanduses enne ei ole toodud. Nii võivad sama autori varasemates artiklites kasutatutes olla erinevused . Sellisel juhul tuleks sõnastusi võtta ettepanekutena, millega lugeja võib alati mitte nõustuda.
Eestikeelne digitaalkartograafia ja geoinformaatika terminoloogia põhineb tihti inglisekeelsetel sõnadel. Seetõttu on sõnaseletustele lisatud sageli vasted inglise keeles (sulgudes ja kursiivis). Ingliskeelses kirjanduses juhtub, et sama asja või nähtust tähistavad erinevad terminid, need on proovitud kõik üles loetleda, kuigi on võimalik, et variante on veelgi. Varemad kartograafia ja geodeesia terminid on sageli saksa või vene keele mugandused. On märgata suundumust kus inglise keelst pärinevad terminid on neid kõrvale tõrjumas
Alljärgnevad oskussõnade seletused ei pretendeeri eestikeelse terminoloogia standardiseerivale rollile. Seetõttu on loobutud igale termini juurde viite lisamisest tema allikale.
Sõnastiku koostamisel on kasutatud peamiselt järgnevaid allikaid (tähestiku järjekorras):
CEN TC287 töögrupi materjalid.
DeMers, M.N. Fundamentals of geographic information systems. Wiley & Sons 1997.
Infotehnoloogia terministandard (projekt) ISO/IEC 2382-1 (Infotehnoloogia – Sõnastik) http://www.eik.ee/standard/terminid
ISO/IEC TR 13335, tehniline aruanne üldpealkirjaga “Infotehnoloogia. Infoturbe halduse suunised” http://www.eik.ee/standard/13335-1.rtf
ISO/TC 211 töögrupi materjalid “Geographic information/Geomatics and guidelines for terminology” ISO/TC 211 N478.
Jüri Jagomäe ja Raivo Aunapi loengumaterjalid.
Mitmed WWW-s levitatavad kartograafia ja GIS sõnastikud: AGI (Association for Geographic Information) WWW sõnastik http://www.geo.ed.ac.uk/agidict/welcome.html; ESRI WWW sõnastik http://www.esri.com/resources/glossary3.html; University of Western Ontario http://publish.uwo.ca/~barmstro/glossary.htm
Mõisja, K., Jagomägi, J. Kartograafia sõnavara. Eesti Kaardikoja Teataja, nr 2 1996.
Open GIS Consortiumi avalikud materjalid http://www.opengis.org/techno/specs.htm
Worboys, M. F. GIS. A Computing Perspective. Taylor & Francais 1995.
- Aadress info objekti identifitseerimiseks või temani jõudmiseks looduses. Aadressiliikideks on koha-aadress, koordinaataadress ja postiaadress.
- Aadressikoht koht (väikekoht), nagu tänav, väljak või muu rajatis (käik, sild jms), samuti katastriüksus (talu), mille nime kasutatakse aadressis.
- Aadresspunkt objekti tsentroid, millega on seotud tema aadress.
- Abipind vt siirdepind.
- Absoluutkoordinaat koordinaat, mis identifitseerib asukohta etteantud koordinaadisüsteemi alguspunkti suhtes (absolute coordinate). Vt ka suhteline koordinaat.
- Absoluutne asukohatäpsus asukohatäpsus koordinaatsüsteemi suhtes (absolute positional accuracy). Vt ka suhteline asukohatäpsus.
- Abstraktsiooniteisendus andmete metakvaliteedi element, kirjeldab kvaliteediinfo moonutusi, mis tulenevad reaalsuse abstraheerimise protsessist nominaaltõeks (abstraction modifier).
- ActiveX Microsofti operatsioonisüsteemi tehnoloogia, mis lubab programmikomponentidel omavahel suhelda kas ühes arvutis või üle arvutivõrgu sõltumata sellest, millises programmeerimiskeeles need komponendid on kirjutatud.
- Adekvaatkuva arvutiprogrammi võime kuvada graafikat pidevalt nii, nagu see prinditakse, ka adekvaatesitus (WYSIWYG, what-you-see-is-what-you-get).
- Aditiivne värvisüsteem kiiratava valguse jaoks sobiv värvide kirjeldamise mudel. Inimsilma rakud reageerivad punasele, rohelisele ja sinisele valgusele (red-green-blue, RGB), mille üksteisele liitmisel saadakse kõik teised värvitoonid. 100% kõiki kolme värvitooni annab valge värvuse. RGB värvimudelit kasutavad ka arvutikuvarid. Vrdl substraktiivne värvisüsteem.
- Aegruumiline andmebaas andmebaas, mille iga objekt omab koordinaate nii ruumis kui ajateljel (spatio-temporal database).
- Aerofoto lennukile või mõnele teisele lennuaparaadile paigaldatud spetsiaalse fotokaameraga tehtud maapinna foto, mille järgi on võimalik valmistada topograafilisi ja teemakaarte või plaane (aerial photo).
- Aerofotode sidumine 1) aerofotol jäädvustatud ala geograafilise asendi määramine kaardimaterjali põhjal; 2) geodeetiliste väli- ja kameraaltööde kompleks tugipunktide koordinaatide määramiseks, et aerofotodel kujutatud maastikupilti transformeerida valitud kaardiprojektsiooni ja ettenähtud mõõtkavasse. Eristatakse plaanilist ja plaanilis-kõrguselist sidumist.
- Aerofotomõõdistamine topograafiliste, temaatiliste ja eriotstarbeliste kaartide, plaanide ja skeemide valmistamine aerofotode põhjal mõõtkavas 1:1 000 - 1:100 000. Plaani või kaardi koostamise tehniliste vahendite ja saadava tulemuse järgi eristatakse kontuurilist, kombineeritud ja stereotopograafilist meetodit.
- Agregeerimine üks generaliseerimise võtetest, vt liitmine (aggregation).
- Ainulitsents intellektuaalse omandi valdaja poolt litsentsiaadile antud ainuõigus kasutada, toota ja/või müüa kaupu, mis sisaldavad nimetatud omandit (exclusive license).
- Ajakohasus kvaliteedi parameeter, mis iseloomustab andmete vastavust 1) tema kasutuse hetkel looduses eksisteerivale situatsioonile ja/või 2) selle kuupäeva seisule, millele ta ennast väidab vastavat (temporal accuracy).
- Algmeridiaan kokkuleppeline meridiaan, millest algab geograafiliste pikkuste arvestamine. Vt ka Greenwichi meridiaan.
- Algoritm ülesande lahendamiseks täpselt määratletud reeglite lõplik korrastatud kogum (algorithm).
- Aluskaart koostatava kaardi mõttes osalise koormusega kaart, kasutatakse eelkõige temaatilise info kaardile paigutamiseks vajalike orientiiride ja/või koordinaatide leidmiseks. Ka baaskaart, kontuurkaart.
- AM/FM ingliskeelne lühend Automated Mapping/Facility Management. GIS, mis on eelkõige mõeldud info haldamiseks tehnovõrkude kohta.
- Ametlik kohanimi nimi, mis vastab kohanimeseadusele või on määratud varasemate õigusaktide kohaselt ega ole kohanimeseadusega vastuolus.
- Analoogkaart vt tardkaart.
- Analüüs probleemi püstitamise, tema modelleerimise, mudeli interpreteerimise ning järelduste tegemise protsess (analysis).
- Anamorfoos vt pindalakaart.
- Andmebaas struktureeritud andmete kogum arvutis nende salvestuseks ja nõude korral väljastamiseks kasutajatele (database).
- Andmebaasihaldur riistvaral ja tarkvaral põhinev süsteem andmebaaside defineerimiseks, loomiseks, manipuleerimiseks, juhtimiseks, haldamiseks ja kasutamiseks, ka andmebaasisüsteem (database management system).
- Andmebaasisüsteem vt andmebaasihaldur.
- Andmed informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks (data).
- Andmeedastusstandard reeglite kogum, mis kindlustab andmete edastamise kui ühesuunalise protsessi ühese mõistetavuse (data exchange standard). Oluline osa on metaandmetel, mis kirjeldavad edastatavat andmehulka.
- Andmeelement andmeüksus, mis teatud kontekstis loetakse jagamatuks, ka annes (data element).
- Andmehaldus andmete spetsifitseerimise, hankimise, andmise, pidamise jms funktsioonide täitmine (data administration).
- Andmehõive andmete kogumise ja sisestuse protsess (data aquisition).
- Andmekaitse asjakohaste halduslike, tehniliste või füüsiliste vahendite rakendamine andmete kaitseks nende volitamatu sihiliku või juhusliku avalikustamise, modifitseerimise või hävitamise eest (data protection).
- Andmemudel andmete struktureerimisviis andmebaasis järgides formaalset kirjeldust (data model). GISides jaguneb traditsiooniliselt tärkkujul olevate atribuutide ja objektide kuju ning asukohta iseloomustava graafilise esituse mudeliks.
- Andmepank mingi teemaga seotud ja selliselt korraldatud andmete kogum, et kasutajad saaksid selle poole pöörduda (databank). Laiem mõiste kui andmebaas.
- Andmete maatrikskuju andmete organiseerimise vorm, kus andmed on esitatud veergudest ja ridadest koosneva ruudustiku, ehk maatriksina. Maatrikskujuna võib käsitleda DEM-kõrgusmudelit.
- Andmete rasterkuju vt rasterkuju.
- Andmete vektorkuju vt vektorkuju.
- Andmeterviklus omadus, mis näitab, et andmeid ei ole volitamatul viisil muudetud ega hävitatud (data integrity).
- Andmetüüp ettemääratud struktuuriga andmeobjektide piiritletud hulk koos nende objektidega lubatud tehete hulgaga, ka tüüp (data type).
- Animakaart kuvakaart, mille sisu muutub ajas ja mida esitatakse inimsilmale liikumist tajutavana, ka animeeritud kaart (animated map).
- ANSI ingliskeelne lühend American National Standards Institute. Vabatahtlikkuse alusel töötav USA standardimisorganisatsioon (asutatud 1918), on muuhulgas loonud suure hulga infotehnoloogia alaseid standardeid (näiteks SCSI, C, jne).
- Areaal 1) polügonide hulk, võib sisaldada polügonide poolt piiritletud auke; 2) levila, ehk ühe tunnuse või näitaja järgi piiritletud ala (area).
- Arvutikaart andmekandjal või arvuti mälus olev kaart, mille valmistamiseks ja esituseks on vajalik vastav riist- ja tarkvara (digital map). Ka digitaalkaart.
- Arvutikartograafia kartograafia haru, mis tegeleb täielikult arvuti abil valmistatud kaartidega, ka digitaalkartograafia; väljundiks võib olla nii tard- kui ka arvutikaart (digital cartography, computer-assisted cartography).
- Arvutiprogramm juhiste kogum, mis väljendatuna masinale mõistetaval viisil, on suuteline mõjustama masinat osutama, täitma või saavutama info töötlemise teel kindlat funktsiooni, ülesannet või tulemust.
- Arvutisüsteem üks või mitu arvutit, välisseadmed ja tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust, ka andmetöötlussüsteem (computer system, data processing system).
- Arvutitarkvara arvutiprogramm ja sinna juurde kuuluvad programmikirjeldused, kasutajajuhendid jms dokumentatsioon (software).
- Asimutaalne projektsioon kaardiprojektsioon, mille siirdepinnaks on tasand (azimuthal projection).
- Asimuut nurk etteantud suuna ja meridiaani vahel mõõdetuna päripäeva. Kompassiga saab määrata magnetilist asimuuti, so nurka magnetpooluse, mitte geograafilise pooluse suhtes (asimuth).
- Asjakohasus andmete vastavus nende kogumise ja kasutamise eesmärgile (relevancy, fitness for purpose).
- ASP ingliskeelne lühend Active Server Page. Microsofti meetod programmide käivitamiseks HTTP serveril. ASP-võrguleheküljed sisaldavad nii HTML-teksti kui programmikoodi, HTTP server käivitab koodi ning saadab brauserile töödeldud HTML-lehekülje.
- Aspekt 1) kaardiprojektsiooni siirdepinna asend pöördellipsoidi (kera) suhtes, eristatakse normaal-, põik- ja kaldaspekte; 2) pindelementide orientatsiooni asimuut (aspect).
- Asukohatäpsus ruumiandmete kvaliteedi põhiparameeter, näitab koordinaatide erinevust nominaaltõest (positional accuracy). Nominaaltõe määramisel kasutatakse kõrgema järgu asukohatäpsusega andmeid või protsessi. Eristatakse suhtelist asukohatäpsust ja absoluutset asukohatäpsust.
- Atribuudi domeen atribuudi kõigi võimalike väärtuste hulk (attribute domain).
- Atribuudi väärtus atribuudi konkreetne eksemplar (attribute value). Näiteks on “Eluhoone” atribuudi “Hoone tüüp” väärtus.
- Atribuuditäpsus kvaliteedi esmane parameeter, mis iseloomustab objektide identifitseerimistäpsust ning atribuutide väärtuste vastavust nominaaltõele (attribute precision, thematic accuracy).
- Atribuut nimeline objekti või olemit iseloomustav omadus (attribute).
- Audit volitatud isiku sooritatav revisjon tarkvaratoodete ja protsesside sõltumatuks hindamiseks nende nõuetekohasuse otsustamise eesmärgil (audit).
- Autentsus omadus, mis tagab, et mingi subjekti või ressursi identsus ühtib väidetavaga. Autentsus puudutab kasutajaid, protsesse, süsteeme, informatsiooni jm olemeid (authenticity).
- Avatud arhitektuur riist- või tarkvara disain, mille spetsifikatsioon on avalik ja võimaldab kolmandatel pooltel luua seotud riist- või tarkvara sõltumatult (open architecture).