Elukäik
T. Raid sündis 11. novembril1939.a Tartus humanitaarharitlaste perekonnas. 1964.a lõpetas ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsanduse ja maaparanduse teaduskonna maakorraldusinsenerina. 2000. a kaitses Tartu ülikoolis teadusmagistri kraadi geoinformaatika ja kartograafia erialal väitekirjaga Eesti – Läti piiri taastamine. Aastail 1966–1972 töötas T. Raid Eesti Maaparandusprojektis ja 1972–1975 Eesti Metsakorralduskeskuses insenerina ning 1975–1984 Eesti Maanteeprojektis peageodeedina. 1984. a tühistas Eesti julgeolekukomitee (KGB) T. Raidi topograafilis-geodeetiliste tööde loa ja ta sunniti loobuma erialasest tööst. Selle põhjuseks oli kaartide kasutamise eeskirjade rikkumine, mis seisnes mõne orienteerumiskaardi andmises rahvusvahelise orienteerumisliidu presidendile (vt. ). Selle KGB otsuse tõttu heideti ta välja üleliidulisest kaardikomisjonist, kuid isiklikul tasandil suhtles ta komisjoni liikmetega kuni NLi lõpuni. Seejärel tegutses ta kümmekond aastat orienteerumistreenerina
Aastast 1993 oli T. Raid ametis Eesti Piirivalveameti topograafi ja kartograafina. Seal tegi ta läbi ohvitserikursused, on aastast 2004 major. Ta juhtis Eesti – Läti riigipiiri taastamise riikidevahelise segakomisjoni Eesti delegatsiooni (1994–1999) ja kuulus Eesti – Venemaa piiriläbirääkimiste delegatsiooni (1996–2005), 2002 oli Eesti – Venemaa piirikomisjoni ekspertkomisjoni tegevsekretär. Praegu (2016) on ta Politsei- ja Piirivalveameti spetsialist idapiiri väljaehitamise töörühmas.
Aastast 1993 oli T. Raid ametis Eesti Piirivalveameti topograafi ja kartograafina. Seal tegi ta läbi ohvitserikursused, on aastast 2004 major. Ta juhtis Eesti – Läti riigipiiri taastamise riikidevahelise segakomisjoni Eesti delegatsiooni (1994–1999) ja kuulus Eesti – Venemaa piiriläbirääkimiste delegatsiooni (1996–2005), 2002 oli Eesti – Venemaa piirikomisjoni ekspertkomisjoni tegevsekretär. Praegu (2016) on ta Politsei- ja Piirivalveameti spetsialist idapiiri väljaehitamise töörühmas.
T. Raidi on autasustatud Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni hõbemedali (2002) ja Eesti Vabariigi Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga (2004), ta on Eesti Geograafia Seltsi auliige (2016).
Kartograafia ajaloo uurija
Magistritöö kaitsmise järel süüvis T. Raid innuga vanade kaartide uurimisse. Ta on seni meil teadmata Eesti ala ajaloolisi kaarte otsinud ja avastanud paljudest välismaa (Rootsi, Venemaa, Läti, Saksamaa, Poola, Vatikani jt) arhiividest ja kaardikogudest. Aastail 2000–2015 on selles valdkonnas tema sulest ilmunud veerandsada artiklit ja viis mahukat raamatut ning kõike seda põhitöö kõrvalt. Esimeseks tõsisemaks ettevõtmiseks sai meie ala vanemate kaartide koondamine suureformaadilisse (35 × 27 cm) albumisse (Tabulae Livoniae, 2002). Enamiku 59st kaardist leidis ta meie peamistest ajalooliste trükikaartide varamutest – rahvusraamatukogust ja Tartu ülikooli raamatukogust, aga neid sai ta veel naaberriikide hoidlatest ja isegi Vatikani raamatukogust. Viimasest on pärit vanim – Põhja-Euroopat kujutav antiikajastu õpetlase Klaudios Ptolemaiose kaardi koopia XII–XIII sajandist. Kogumiku lõpetab L.A. Mellini Liivimaa atlase (1798–1810) üldkaart. Raamatu iga kaardilehe vastasküljel on selgitused eesti, läti, inglise, saksa ja vene keeles ning 17. ja 18. sajandi kaartide puhul veel väikselt sama kaart, millele on kantud tänapäevase kaardi kontuurid.
Tabulae Livoniae, 2002
Tõnu Raidi kaalukaim teadustöö on 10 aasta eest ilmunud 255-leheküljeline raamat Eesti teedevõrgu kujunemisest, mida on hinnanud, aga ka arvustanud mitmed ajaloolased (Helk 2005, Kreem 2006, Küng 2006, 2007). Uurimuse põhjalikkust näitab mingil määral 15-leheküljeline kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu, milles on 63 käsikirjalist (peamiselt Eesti ajaloo- ja Rootsi sõjaarhiivist) ja 38 trükitud kaarti ning ligi 300 viidatud trükist. Eriaegsete ja erinevates projektsioonides kaartide arvutis töötlemise ja ühte mõõtkavasse viimise järel paigutas ta Rootsi-aegsetele kaartidele uuematelt kaartidelt võetud teetrassid. Nii võrreldakse 1700., 1900. ja 1940. aasta teede seisu. Esimese perioodi olulised allikad olid Eesti ajalooarhiivis asuv Tartumaa teetrasside atlas (mõõtkavas 1:5200) aastast 1695 ja Eestimaa provintsi 1698. –1700. aastate teede skitside mapp Rootsi sõjaarhiivist. Vanadel kaartidel kujutatud teede võrdlemisel tänapäevastega, õigemini suurte õgvendmiste eelse aja – 1940. aasta seisuga, ilmneb teetrasside püsivus läbi sajandite. T. Raid võrdles ja kirjeldas 12 Eesti- ja Liivimaa peamise postitee trassi kogupikkusega 1870 km. Selle tulemusel ta leidis, et 240–310-aastase ajavahega välja antud kaartidel langevad teed kokku 613 km (32%) ulatuses.
Töö tugevaks küljeks on veel kaartide töötlemise võtete üksikasjalik kirjeldamine. Raamatu teeb meeldivaks seal olevate kaartide rohkus (umbes kolmandik teose mahust). Suuremõõtkavalistelt kaartidelt võib igaüks leida, kuidas kulges teda huvitav teelõik alates 17. sajandi lõpust.
- Valga – Tartu maantee 5 km teelõik Tõlliste silla juures. 1695. a teedekaardile on kantud 1900. a (roheline joon) ja 1940. a (lilla joon) teetrass (Raid, 2005, lk 167)
Vanu linnaplaane on Eesti hoidlates rohkesti, kuid palju meil puuduvaid on ka meid valitsenud riikides ning nende ülesleidmine nõuab enamasti hoolikat tööd kohapeal. Erandiks on Rootsi kogud, kus heaks abiks on Ulla Ehrensvärdi (2001) koostatud kõigi seal teada olevate Eesti ala kaartide ligi 300leheküljeline bibliograafia. Raskemini kasutatavad on Venemaa arhiivid. Kord juba vanadest kaartidest vaimustusse sattunud Tõnu Raid leidis, et Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks saamine soodustab linna ajalooliste plaanide koondamist ühtede kaante vahele. Esimese õnnestumine innustas järgmiste kokkupanemise. Üksteise järel avaldaski kirjastus Grenader kolm Tõnu Raidi koostatud kaunist linnaplaanide albumit. Tallinna ja Tartu kõrval on näidatud meie vanade linnade Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere ja Viljandi, uuematest Paldiski, Valga ja Võru ning veel Narva-Jõesuu, Nõmme, Otepää ja Petseri plaane. Iga linna kaartideosa ees on lühiülevaade linna ajaloost ja olulisemate kaartide koostamisest. Iga kaardi bibliokirje kõrval on veel lühike selgitav tekst selle koostamisloost või eripäradest. Tallinna raamatu väärtust tõstavad tänavate nimekirjad kolmes kohalikus keeles ja nimede muutmised 1880ndatest 2009. aastani (kokku 29 lk). Kõik tekstid on eesti, inglise, saksa ja vene keeles. Suur osa albumitesse koondatud kaartidest on käsikirjalised. Rohkem kui pooletuhandest plaanist on vanimad Paide (1584–1587), Narva (1600), Tartu (1600, 1620), Pärnu (1621) ja Haapsalu (1626) omad. Vanim Tallinna plaan on aastast 1634. Kõik eelpool osutatud plaanid asuvad Rootsi arhiivides. 17. sajandi plaane on kokku 25 ja 18. sajandi omi 79. Enamiku linnade esimesed trükitud plaanid ilmusid 19. sajandi teisel poolel (üksikud raamatutes avaldatud märgatavalt varem) ja esimesed eestikeelse teksti ja kohanimedega plaanid 1920ndate algul, veel varasemad olid A. Grenzsteini Eestimaa kaardil (1883) lisakaartidena väikesed Tartu, Narva ja Paide plaanid.
Kolmes raamatus on kokku 555 plaani ja kaarti (Tartu 150, Tallinn 118, Pärnu 44, Kuressaare 37, Narva 30, Haapsalu 29), millest 345 on pärit 17st Eesti arhiivist, raamatukogust või muuseumist (Eesti ajalooarhiiv 126, rahvusraamatukogu 73, Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu 34, Eesti ajaloomuuseum 29, Tallinna linnaarhiiv 25 plaani). 154 kaardi järel on tulnud käia 15s välismaa kogus (Rootsi sõjaarhiiv 35, Läti riiklik ajalooarhiiv 34, Venemaa rahvusraamatukogu Peterburis 16, Saksa riiklik raamatukogu Berliinis 14, Venemaa riiklik sõjaajaloo arhiiv Moskvas 14 plaani). Poolsada plaani on saadud erakogudest. Kaardialbumite väljaandmist on hinnanud nii ajaloolased kui ka kaardihuvilised (Kaints 2013, Liibek 2014, Mardiste 2011, Potter ja Treikelder 2011, Talvistu 2015).
Kolmes raamatus on kokku 555 plaani ja kaarti (Tartu 150, Tallinn 118, Pärnu 44, Kuressaare 37, Narva 30, Haapsalu 29), millest 345 on pärit 17st Eesti arhiivist, raamatukogust või muuseumist (Eesti ajalooarhiiv 126, rahvusraamatukogu 73, Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu 34, Eesti ajaloomuuseum 29, Tallinna linnaarhiiv 25 plaani). 154 kaardi järel on tulnud käia 15s välismaa kogus (Rootsi sõjaarhiiv 35, Läti riiklik ajalooarhiiv 34, Venemaa rahvusraamatukogu Peterburis 16, Saksa riiklik raamatukogu Berliinis 14, Venemaa riiklik sõjaajaloo arhiiv Moskvas 14 plaani). Poolsada plaani on saadud erakogudest. Kaardialbumite väljaandmist on hinnanud nii ajaloolased kui ka kaardihuvilised (Kaints 2013, Liibek 2014, Mardiste 2011, Potter ja Treikelder 2011, Talvistu 2015).
Kaardiõpetaja
Olles aastakümneid juhtivalt Eesti orienteerumisspordi edendajaid ja tegutsedes treenerina oli tema kui eriharidusega geodeedi ja kartograafi töö loomulik osa selle spordiala harrastajate kaardialane harimine (vt ).
1999. a avaldas ta kaitseväelastele mõeldud kartograafia õppevahendi Kaardiraamatu. Selles ta annab algteadmisi kaartidest, tutvustab erinevaid kaarte ja õpetab kaarti lugema ja maastikul kasutama. See rikkalikult illustreeritud väljaanne on meil jäänud seniajani ainsaks algtaseme kaardiõpetuse raamatuks. /Spetsialistide õpetamiseks on Vello Kala Kartograafia alused (TTÜ, 2001) ning Ranel Suurna ja Eveli Sisase samanimeline veebiväljaanne aastast 2012.
1999. a avaldas ta kaitseväelastele mõeldud kartograafia õppevahendi Kaardiraamatu. Selles ta annab algteadmisi kaartidest, tutvustab erinevaid kaarte ja õpetab kaarti lugema ja maastikul kasutama. See rikkalikult illustreeritud väljaanne on meil jäänud seniajani ainsaks algtaseme kaardiõpetuse raamatuks. /Spetsialistide õpetamiseks on Vello Kala Kartograafia alused (TTÜ, 2001) ning Ranel Suurna ja Eveli Sisase samanimeline veebiväljaanne aastast 2012.
Orienteerumissportlane
Tõnu Raid on olnud tipptasemel orienteerumissportlane ja selle spordiala aktiivne organisaator. Ta on võitnud NSVL ametiühingute meistrivõistlustel (NLi ametlikke meistrivõistlusi siis veel ei peetud) orienteerumisjooksus kuldmedali (1965) ja 14 medalit Eesti meistrivõistlustel. Ta on koostanud üle 50? orienteerumiskaardi, tegutsenud paljudel suurvõistlustel peakohtunikuna (üleliiduline kohtunikukategooria 1976), oli 1965–1985 Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni presiidiumi liige ja aastail 1980–1985 aseesimees, 1966–1970 treenerite nõukogu esimees, 1980–1984 NSV Liidu orienteerumisföderatsiooni kaardikomisjoni liige ja NSVL koondise treener (ENSV teeneline treener 1986). T. Raid tegi palju orienteerumiskaartide (vt. ) kvaliteedi tõstmisel, koostas vastavaid juhendmaterjale ning aitas luua kaartide ettevalmistamise ja paljundamise süsteemi, samuti aitas kaasa orienteerujate kaardialaste teadmiste laiendamisele vastavate trükiste koostamisega. Ta oli 1986. a ilmunud Orienteeruja käsiraamatu (kaasautor Arne Kivistik) vastava peatüki koostaja.
Tõnu Raidi tegevus kartograafia ajaloo uurimisel ning kaardiõpetuse ja kaartide kasutamise alal on kaugelt suurem ja olulisem, kui seda kajastavad tema trükitööd. T. Raid oli üks neist, tänu kellele vaatamata nõukogude võimu avalikule kaardivaenulikule poliitikale, säilis eesti kaardikultuur 20. sajandi teisel poolel.
Tõnu Raidi tegevus kartograafia ajaloo uurimisel ning kaardiõpetuse ja kaartide kasutamise alal on kaugelt suurem ja olulisem, kui seda kajastavad tema trükitööd. T. Raid oli üks neist, tänu kellele vaatamata nõukogude võimu avalikule kaardivaenulikule poliitikale, säilis eesti kaardikultuur 20. sajandi teisel poolel.
Tõnu Raidi olulisemad trükitööd
Raamatud
Raamatud
- Kivistik, Arne; Raid, Tõnu. Orienteeruja käsiraamat. Tallinn, Eesti Raamat, 1986, 254 lk.
- Raid, Tõnu. Kaardiraamat. Tallinn, 1999. 63 lk.
- Raid, Tõnu. Tabulæ Livoniæ. Tallinn, 2002. 143 lk.
- Raid, Tõnu. Eesti teedevõrgu kujunemine. Tallinn, 2005. 256 lk.
- Raid, Tõnu. Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989 = Maps of the city of Tallinn = Tallinn auf den Stadtplänen = Планы городаТаллинна. Tallinn, Grenader, 2011. 184 lk.
- Raid, Tõnu. Eesti linnade plaanid 1584–2011 = Maps of the towns of Estonia = Pläne der Estnischen Städte = Планы городов Эстонии (и Санкт-Петербурга и Риги). Tallinn, Grenader, 2013. 304 lk.
- Raid, Tõnu. Tartu ajaloolistel linnaplaanidel 1600–2010 = Historical maps of the city of Tartu = Tartu auf den historischen Stadtplänen = Исторические планы города Тарту. Tallinn, Grenader, 2015. 191 lk.
- Raid, Tõnu. Harjumaa ristimine 1219–1220 = Christianization of Northern Estonia 1219–1220. Tallinn, Ema ja Isa, 2016. 327 lk.
Artiklid ja kirjutised
- Raid, Tõnu (koost.). Orienteerumiskaartide koostamise juhend. Tallinn, Eesti Vabariiklik Turismi- ja Ekskursioonnõukogu, 1975. 25 lk.
- Raid, Tõnu; Välba, Rein (koost.). Orienteerumiskaartide koostamise juhend. Tallinn, Eesti NSV Spordikomitee, 1979. 51 lk.
- Raid, Tõnu. Eesti - Läti piiri taastamine. – Geodeet,1999, nr. 20 (44), lk. 24–26.
- Raid, Tõnu. Geodeesia ja kartograafia rangelt hoitud saladused. – Piirivalveleht, nr. 2 (8). 27.03.2000.
- Raid, Tõnu. Kurioosum: esimene ENSV kaart trükiti enne Eesti okupeerimist. – KesKus, 2000, nr. 10.
- Raid, Tõnu. Ptolemaios. – Akadeemia, 2002, nr.1 (154), lk 35–47.
- Raid, Tõnu. Maamõõdutööde algus Eesti aladel. – Geodeet, 2002, nr. 25 (49), lk.16–18.
- Raid, Tõnu. Reportaaž maastikult: vanad Liivimaa kaardid. – KesKus, 2002, juuli–august, lk. 24–25.
- Raid, Tõnu. Uus korralik mõõtmine. – Geodeet, 2003, nr. 27 (51), lk.30–33.
- Raid, Tõnu. Eesti ja Ptolemaios. – Orienteeruja, 2004, nr. 3 (80), lk.34–35.
- Raid, Tõnu. 17. sajandi rekognooskaartide täpsusest. – Geodeet, 2005, nr. 30 (54), lk. 17–21.
- Raid, Tõnu. Tartumaa 1695. a. teedeatlase kaartide täpsusest. – Geodeet, 2005, nr. 31 (55), lk. 26–32.
- Raid, Tõnu. Kaks kaarti Vatikani kinnisest arhiivist. – KesKus, 2006, nr. 7, lk. 40–41.
- Raid, Tõnu. Nils Nordenskiöldi väärtuslik kaardikogu. – Eesti Loodus, 2006, nr. 9, lk. 496–498.
- Raid, Tõnu. Piirikaart aastast 1582. – Geodeet, 2006, nr. 33 (57), lk. 34–39.
- Raid, Tõnu. Possevino ja piirikaart aastast 1582. – Tuna, 2007, nr. 1, lk. 54–64.
- Raid, Tõnu. Pärnu maantee vanadel sarase kaartidel. – Teeleht, 2007, nr. 3 (51), lk. 20 – 23.
- Raid, Tõnu. Mõistatus Peipsi kaardil. – Horisont, 2008, nr. 3, lk. 23–25.
- Raid, Tõnu. Raffaello Barberini teedekaart aastast 1564. – Tuna, 2008, nr. 2, lk. 7–20.
- Raid, Tõnu. Tee Toompealt Pääskülani ja Tallinna saras. – Vana Tallinn, XX (XXIV), 2009, lk. 22–55.
- Raid, Tõnu. Kaardid ja teed Jüri kihelkonnas. – Eesti Maanteemuuseumi aastaraamat 2008. 2009, lk. 91–101.
- Raid, Tõnu. Liivi- ja Tartumaa vanadel Rootsi kaartidel. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat VIII, 2008. Tartu, 2009, lk. 63–73.
- Raid, Tõnu. Kuusalu kihelkonna teed läbi aegade. – Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest. 2010, lk., 129–139.
- Raid, Tõnu. Venjamin Aleksandrovitš Kordt 150. – Geodeet, 2010, nr. 40 (64), lk. 89–91.
- Raid, Tõnu. Joseph-Nicolas Delisle, Geograafia Departemang ja Eestimaa kaardid. – Eesti Geograafia Seltsi aastaramat, 37. kd., 2010, lk. 7–19.
- Raid, Tõnu. Tallinna linnamaamõõtjad. – Vana Tallinn XXII (XXVI), 2011, lk. 168–181.
- Raid, Tõnu. Heiki Potter, Ivar Treikelder. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. – Horisont, 2012, nr. 3, lk. 61.
- Raid, Tõnu. Tartu ajaloolistest linnaplaanidest. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2012. Tartu, 2013, lk. 260–262.
- Raid, Tõnu. Tartu ajaloolistest linnaplaanidest. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2012. Tartu, 2013, lk. 260–262.
- Potter, Heiki; Raid, Tõnu. Eestile on vaja topograafilist kõrgusmudelit. – Sõdur, 2000, nr. 2 (25), lk.18–19, 35.
- Potter, Heiki; Raid, Tõnu. Eestile on vaja topograafilist kõrgusmudelit. – Geodeet,1999, nr. 20 (44), lk. 23–24.
- Remm, Kalle; Raid, Tõnu. Orienteerumiskaardi joonistamine ja usaldusäärsus. – Orienteeruja, 2012, nr. 1 (127), lk. 45-47.
- Raid, Tõnu. Eesti – Läti piiri taastamine. Tartu, 2000. 73 lk. Magistritöö. Juhendaja Heino Mardiste. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut. Käsikiri TÜ raamatukogus.Kaardid
- Eesti – Läti piiriatlas. T. Raid (koostaja). /Tallinn: Piirivalveamet/, 1995–2002. 62 lehte, 1 : 10 000 – 1 : 1 500 000. (Rahvusraamatukogus).
- Eesti Piirivalve 1938. Koost. T. Raid. Piirivalveamet, 2008. 1 : 300 000.(Rahvusraamatukogus).
- Tallinna atlas 1 : 5000 2004/2005 (koostajaid T. Raid). Eesti Kaardikeskus, Tallinna Linnaplaneerimise amet. Tallinn, 2005.
- + orienteerumiskaardid: http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaardid.php?Nimi=&Maakond=*&Tyyp=*&Valitood=raid&Algaasta=1962&Loppaasta=2017&action=OTSI
Lood Tõnu Raidist
- /Mardiste, Heino/. Raid, Tõnu. – Tartumaa spordileksikon. Tartu, 2011, lk. 321– 322.
- Potter, Heiki; Pikkor, Marko; Treikelder, Ivar. Tõnu Raid 70. – Geodeet, 2009, nr. 38/39 (62/63), lk. 90–91.
- Sild, Sixten. Tõnu Raid – orienteerumine on elamise viis. – Orienteeruja, 2002, nr. 3 (64), lk. 27– 31.
Arvustused
- Helk, V. 2005. Raamat Eesti teedevõrgu kujunemisest. – Eesti Päevaleht (Stockholm), nr 46, 24. nov, lk 5.
- Kaints, H. 2013. Linnaplaanidest kahe esindusliku raamatu taustal. – Sirp, nr 30, 16. august.
- Kreem, J. 2006. Tõnu Raid. Eesti teedevõrgu kujunemine. – Akadeemia, nr 5, lk 1129– 1134.
- Küng, E. 2006. Hea lähtepunkt tulevastele uurijatele. – Tuna, nr 2, lk 134–139.
- Küng, E. 2007. Tõnu Raid: Eesti teedevõrgu kujunemine [Die Herausbildung des Strassenetzes in Estland]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 2. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, S. 237–248.
- Liibek, T. 2014. Eesti linnade plaanid 1584–2011 = Maps of the towns of Estonia = Pläne der estnischen Städte = …..– Vana Tallinn XXV (XXIX). Tallinn, lk 398–399.
- Mardiste, H. 2011. Tallinna ajalugu linnaplaanidel. – Geodeet, nr 41 (65), lk 115.
- Potter, H., Treikelder, I. 2011. Raamat Tallinna kaardistamise ajaloost. – Geodeet, nr 41 (65), lk 114–115.
- Talvistu, E. 2015. Kodulootunnid hindamatu raamatu seltsis. – Tartu Postimees, nr 55, 23. märts.
Intervjuu Sixten Sillale
- S.Silla küsimus: Miks sekkus Sinu ellu kurikuulus KGB? vastas
- T. Raid vastus: „Olin 1968. aastal Soomes võistlemas käies tutvunud Lasse Heidemanniga, kellest hiljem sai IOF-i (=Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon) president. 1977. aastal käis ta tööasjus Eestis, kus me taas kohtusime.
Ta oli huvitatud nägemast meie orienteerumiskaarte niisama nagu meid huvitasid nende omad. Andsin talle mõned meie kaardid, kuid meie kohtumist „Viru“ hotellis nägi juhuslikult pealt „koputaja“, kelle info põhjal Lasse sadamas läbi otsiti ja kaardid konfiskeeriti.
Loomulikult ei olnud „kõikvõimsal“ luureaparaadil raske jõuda selleni, kes need kaardid Lassele andis. Olin ju siis ka OF-i (=orienteerumisföderatsiooni) „kardiasjamees“ ja NL kaardikomisjoni liige. 1978. aastal toimus kohtuprotsess, kus aga ei leitud kuriteo koosseisu. Olin ise oma õiguses kindel, orienteerumiskaarte oli ka nõukogude ajakirjandus avaldanud.
Töökohas olin andnud allkirja ainult tööalaste kaartide salastamise tingimustele. Orienteerumiskaardid nende hulka ei kuulunud. Kõigele vaatamata „väänati“ mulle tingimisi ühiskondlik noomitus kestusega 1 aasta, kuigi tolleaja seadustes sellist karistust ei esinenud. KGB oma jonni siiski ei jätnud ja alles aastal 1984 (!) õnnestus neil saavutada see, et tööandja, Eesti Maanteeprojekt, oli sunnitud „peaspetsialisti geodeesia alal“ töölt vallandama ning seda õiguseta edaspidi kaartidega töötada. See aga oli minu eriala!“
(Sild, 2002, lk. 28)