Miks tegelesid geograafid geodeetilise mõõdistamisega.
Üks põhjus oli ehk see, et projekteerimisasutustel ja arhitektuuri- ja maakorralduse osakondadel oli mõõdistamiste limiit. Selle üle pidas järelvalvet GUGKi osakond Riias. Suurema pindalaga kui 100 ha mõõdistamised tuli Riias registreerida.
Ka oli enamik riiklikke projekteerimisinstituute spetsialiseerunud geodeetilistele mõõdistamisele ja midagi mittenomenklatuurset, harjumatud ei võetud tegemisele
Võib-olla oli peamine põhjus siiski geograafide (häda)vajadus saada raha ja tunnustust, et säilitada lootus luua kartograafia labaoratoorium ja teha teoks rahvusatlas.
Üks põhjus oli ehk see, et projekteerimisasutustel ja arhitektuuri- ja maakorralduse osakondadel oli mõõdistamiste limiit. Selle üle pidas järelvalvet GUGKi osakond Riias. Suurema pindalaga kui 100 ha mõõdistamised tuli Riias registreerida.
Ka oli enamik riiklikke projekteerimisinstituute spetsialiseerunud geodeetilistele mõõdistamisele ja midagi mittenomenklatuurset, harjumatud ei võetud tegemisele
Võib-olla oli peamine põhjus siiski geograafide (häda)vajadus saada raha ja tunnustust, et säilitada lootus luua kartograafia labaoratoorium ja teha teoks rahvusatlas.
Kuusikute (bioproduktsiooni proovitükkide) plaanid 1:200
Eesmärk ja mõte
Tartu Riikliku Ülikooli (füüsilise) geograafia kateedri ja Zooloogia ja Botaanika Instituudi vahel sõlmiti leping kuusikute bioproduktsiooni modelleerimiseks. Mõõdistati kolm proovitükki.
Nendest töödest on säilinud peaaegu täielik komplekt materjale, mille põhjal saaks taastada tehnoloogia kirjelduse. Vormistatud eeskirju ja tööjuhiseid pole seni leitud. Tõenäone , et korrektseid skeeme, juhiseid jms ei olnudki.
Selle lepingu täitmisest meenuvad kõigepealt karmid nõuded. Mõõdistada tuli ajal kui lumi oli maas. Teiseks pidi mõõdistama kõik põõsad ja madalamad puud , mis olid jämedamad kui 3cm. Üle 5m kõrgused puud olid numereeritud. Kaardistada tuli nende puude võrade projektsioonid ja mõõta kõrgus 10 cm täpsusega.
Mõnda välitöödest
Kõigepealt rajati proovialadele umbes 10 x10 mõõdistusvõrk. seda tuli teha hilissügisel, pärast lehtede langemist ja vegetatsiooni lõppu. Nurgapunktide asukohakoordinaadid mõõdistati teodoliidiga. Talvel, kui alustaimestik oli lume kaitse all, mõõdeti 20 meetrise lindiga kõigi puittaimede tüvetsentrite kaugused nurgatähistest. Iga ruudu kohta tehti silmamõõduline skeem, kuhu kanti puu liik, jämedus ja pikkus, samuti põõsad ja pikali kukkunud tüved ja kaugus kahest või kolmest nurgast. Puude kõrgus mõõdeti teodoliidiga. Keeruline oli tihedas kuusikus tabada mõõdistatava puu latva. Puud on metsas ikka natuke kaldu, latv on enamasti juurekaelast mõned meetrid eemal. Sageli ei olnud võimalik teha kordusmõõtmist teisest kohast, teised puud varjasid. Eriti segane oli see, kus on lehtuude võradel kõrgeim koht. Seetõttu jäi kõrguse 10 cm täpsuse nõude täitmine enam kui kahtlaseks.
Tuli joonistada ka võrade projektsioonid. Peaaegu võimatu oli see alt üles vaadates plaanile saada.. Üritasime läheneda ülevalt. Ülenurme ilmajaamast hangiti sondõhupall ja heeliumi. Õhupalli külge kinnitati 9x12 klaasplaatidega kaamera. Need pildid tulid normaalse kvaliteediga, aga võimatu oli neid siduda proovitüki puudega.
Olmest
Kõigepealt meenuvad objektile sõidud. Kasutada oli veokastiga UAZ 451, mistõttu pidi kolmeliikmelisest mõõdistajategrupist üks sõitma veokastis. Seejärel tuli sumbata proovitükini ja seal põlvili, peaaegu roomates, hakata kaugusi lugema, roostetama kippuvalt metalllindilt.
Kasutada sai küll nn soojakuid, mis eriti sooja ei andnud. Neis hoiti vaatlusteks vajalikku inventari. Aga ikkagi head kohad lõunat pidada.
Ühte proovitükki tehti mitmel kuul nädalaid. Muidugi mitte iga päev. Suure sula, lumesaju ja pakasepäevad jäid vahele.
Mida tehti edasi
Ruudustiku nurgapunktide koordinaatide põhjal konstrueeriti 1:100 plaan. Sellele kanti mõõdulindiga saadud tulemused. Joonise esimese variandiga käidi ka metsas segadusi lahendamas. Täit kindlust see plaani õigsusest ei andnud, sest ka mets oli kevadeks muutunud. Lume alt oli väljasulanud lamavaid tüvesid, mõni põõsas vajunud teise ruutu või poolkuivanud puu lume raskusele järele andnud jne.
Järgnes puhas joonistamine ja seejärel vähendus 1: 200
Tagasi vaadates
Nüüd saaks lidari ja droonidega tunduvalt täpsemaid tulemusi, kiiremini ka. Täpselt samasuguste tulemuste saamiseks on vaja droon õpetada puude vahel manööverdama ja kohta määrama ning lähivõtteid tegema. Iseasi kas selliseid metsakaarte vaja ka oleks. Päris selge pole seega, kuidas neid proovitükkide kaardistusi kasutati. Plaan oli kaardistusi samadel kohtadel perioodiliselt korrata.
Nüüdseks on need alad erastatud-tagastatud ja ka maha raiutud.
Siis oli selline töö vajalik. Tegijad said hulgakogemusi ja elamiseks raha ning ülikoolile osteti mõnigi seade või materjale edasiste kaarditöödeks.
Aga mis nende säilinud kastitäie materjalidega peale hakata?
Veel omapäraseid välitöid
Tartu Riikliku Ülikooli (füüsilise) geograafia kateedri ja Zooloogia ja Botaanika Instituudi vahel sõlmiti leping kuusikute bioproduktsiooni modelleerimiseks. Mõõdistati kolm proovitükki.
Nendest töödest on säilinud peaaegu täielik komplekt materjale, mille põhjal saaks taastada tehnoloogia kirjelduse. Vormistatud eeskirju ja tööjuhiseid pole seni leitud. Tõenäone , et korrektseid skeeme, juhiseid jms ei olnudki.
Selle lepingu täitmisest meenuvad kõigepealt karmid nõuded. Mõõdistada tuli ajal kui lumi oli maas. Teiseks pidi mõõdistama kõik põõsad ja madalamad puud , mis olid jämedamad kui 3cm. Üle 5m kõrgused puud olid numereeritud. Kaardistada tuli nende puude võrade projektsioonid ja mõõta kõrgus 10 cm täpsusega.
Mõnda välitöödest
Kõigepealt rajati proovialadele umbes 10 x10 mõõdistusvõrk. seda tuli teha hilissügisel, pärast lehtede langemist ja vegetatsiooni lõppu. Nurgapunktide asukohakoordinaadid mõõdistati teodoliidiga. Talvel, kui alustaimestik oli lume kaitse all, mõõdeti 20 meetrise lindiga kõigi puittaimede tüvetsentrite kaugused nurgatähistest. Iga ruudu kohta tehti silmamõõduline skeem, kuhu kanti puu liik, jämedus ja pikkus, samuti põõsad ja pikali kukkunud tüved ja kaugus kahest või kolmest nurgast. Puude kõrgus mõõdeti teodoliidiga. Keeruline oli tihedas kuusikus tabada mõõdistatava puu latva. Puud on metsas ikka natuke kaldu, latv on enamasti juurekaelast mõned meetrid eemal. Sageli ei olnud võimalik teha kordusmõõtmist teisest kohast, teised puud varjasid. Eriti segane oli see, kus on lehtuude võradel kõrgeim koht. Seetõttu jäi kõrguse 10 cm täpsuse nõude täitmine enam kui kahtlaseks.
Tuli joonistada ka võrade projektsioonid. Peaaegu võimatu oli see alt üles vaadates plaanile saada.. Üritasime läheneda ülevalt. Ülenurme ilmajaamast hangiti sondõhupall ja heeliumi. Õhupalli külge kinnitati 9x12 klaasplaatidega kaamera. Need pildid tulid normaalse kvaliteediga, aga võimatu oli neid siduda proovitüki puudega.
Olmest
Kõigepealt meenuvad objektile sõidud. Kasutada oli veokastiga UAZ 451, mistõttu pidi kolmeliikmelisest mõõdistajategrupist üks sõitma veokastis. Seejärel tuli sumbata proovitükini ja seal põlvili, peaaegu roomates, hakata kaugusi lugema, roostetama kippuvalt metalllindilt.
Kasutada sai küll nn soojakuid, mis eriti sooja ei andnud. Neis hoiti vaatlusteks vajalikku inventari. Aga ikkagi head kohad lõunat pidada.
Ühte proovitükki tehti mitmel kuul nädalaid. Muidugi mitte iga päev. Suure sula, lumesaju ja pakasepäevad jäid vahele.
Mida tehti edasi
Ruudustiku nurgapunktide koordinaatide põhjal konstrueeriti 1:100 plaan. Sellele kanti mõõdulindiga saadud tulemused. Joonise esimese variandiga käidi ka metsas segadusi lahendamas. Täit kindlust see plaani õigsusest ei andnud, sest ka mets oli kevadeks muutunud. Lume alt oli väljasulanud lamavaid tüvesid, mõni põõsas vajunud teise ruutu või poolkuivanud puu lume raskusele järele andnud jne.
Järgnes puhas joonistamine ja seejärel vähendus 1: 200
Tagasi vaadates
Nüüd saaks lidari ja droonidega tunduvalt täpsemaid tulemusi, kiiremini ka. Täpselt samasuguste tulemuste saamiseks on vaja droon õpetada puude vahel manööverdama ja kohta määrama ning lähivõtteid tegema. Iseasi kas selliseid metsakaarte vaja ka oleks. Päris selge pole seega, kuidas neid proovitükkide kaardistusi kasutati. Plaan oli kaardistusi samadel kohtadel perioodiliselt korrata.
Nüüdseks on need alad erastatud-tagastatud ja ka maha raiutud.
Siis oli selline töö vajalik. Tegijad said hulgakogemusi ja elamiseks raha ning ülikoolile osteti mõnigi seade või materjale edasiste kaarditöödeks.
Aga mis nende säilinud kastitäie materjalidega peale hakata?
Veel omapäraseid välitöid
- Kultuurimälestiste ja nende kaitsetsoonide kaardistamised.
- Järvede suplusväärtuse kaardistamine.
- Kalmistute plaanid