Eellugu
See kaart sai tehtud diplomitöö „Ida-Saaremaa metsade rekreatiivsus“ tarvis.
Töö teema ei tinginuks nii suure ala kohta koondkaardi koostamist, kus ühetemoodi on kaardil koos metskondade ja põllumajandite metsad. Ehk aidanuks majandite metsaks arvatud alade tabelite uurimisest. Määravaks sai see, et olin sattunud geograafide mõjuvälja ja seltskonda. Looduskaitse ringiga ühinedes ja seal aktiivsesse rolli sattununa, olin sage Vanemuise õppehoone auditooriumis 327 käija. Seal oli ringi (TÜLKR-i) raamatukogu ja koosolekute paik).
Auditooriumi tagaosas olid joonestuslauad /pilt/, Tammekannu aegadest, võre taga suur-suur laud, mille peal pantograaf /pilt/, riist millega suurendati-vähendati kaarte. Koridorinurgas valguskast kaartide mahajoonistamiseks. Oma osa oli isiklikel kontaktidel. Eriti Ivar Aroldi ja tema juhendatavatega. Aga ka minu juhendajal Jaan Eilartil. Ta oli välitöödel kaardistanud mitmeid Eesti taimkatte kaardilehti 1:42 000. Samuti oli tal hulga raamatute kõrval muljetavaldav kaardikogu. Seal oli Nõukogude Liidu ajal keelatuid väljaandeid ja salajasi kaarte.
Kaardi koostamisele keskendumist soosis ka asjaolu, et sel ajal ei olnud päris selge, kuidas mõista sõna rekreatsioon. See termin tänapäevases mõistes oli Nõukogude Liidus vähekasutav. Leidus viiteid, et tegemist on inimese töövõime taastamisega või ka maastiku, sh metsade terviklikkuse taastumisega. Nii või teisiti tundus kaart olema vajalik, kui tekstini jõuan ehk olen selgusele jõudnud, mis see rekreatsioon ikka on.
See kaart sai tehtud diplomitöö „Ida-Saaremaa metsade rekreatiivsus“ tarvis.
Töö teema ei tinginuks nii suure ala kohta koondkaardi koostamist, kus ühetemoodi on kaardil koos metskondade ja põllumajandite metsad. Ehk aidanuks majandite metsaks arvatud alade tabelite uurimisest. Määravaks sai see, et olin sattunud geograafide mõjuvälja ja seltskonda. Looduskaitse ringiga ühinedes ja seal aktiivsesse rolli sattununa, olin sage Vanemuise õppehoone auditooriumis 327 käija. Seal oli ringi (TÜLKR-i) raamatukogu ja koosolekute paik).
Auditooriumi tagaosas olid joonestuslauad /pilt/, Tammekannu aegadest, võre taga suur-suur laud, mille peal pantograaf /pilt/, riist millega suurendati-vähendati kaarte. Koridorinurgas valguskast kaartide mahajoonistamiseks. Oma osa oli isiklikel kontaktidel. Eriti Ivar Aroldi ja tema juhendatavatega. Aga ka minu juhendajal Jaan Eilartil. Ta oli välitöödel kaardistanud mitmeid Eesti taimkatte kaardilehti 1:42 000. Samuti oli tal hulga raamatute kõrval muljetavaldav kaardikogu. Seal oli Nõukogude Liidu ajal keelatuid väljaandeid ja salajasi kaarte.
Kaardi koostamisele keskendumist soosis ka asjaolu, et sel ajal ei olnud päris selge, kuidas mõista sõna rekreatsioon. See termin tänapäevases mõistes oli Nõukogude Liidus vähekasutav. Leidus viiteid, et tegemist on inimese töövõime taastamisega või ka maastiku, sh metsade terviklikkuse taastumisega. Nii või teisiti tundus kaart olema vajalik, kui tekstini jõuan ehk olen selgusele jõudnud, mis see rekreatsioon ikka on.
Lähtematerjal
Aluskaardi tegemiseks tuli tervikuks liita üle paarikümne kolhoosi- sovhoosi puistuplaanid. Need olid mõõtkavas 1:10 000 ja seitsme metskonna metsakorraldusmaterjalid ja -kaardid 1: 100 000 ja 1:25 000. Tervikkaardiks monteerimisel oli aluseks 1930ndail ilmunud Saaremaa teed ja Saaremaa koguteose ülevaatekaart. Mõlemad 1:100 000. Suureks abiks olnuks 1958 aastal koostatud kaart Eesti metsafond 1: 200 000. (vt) Seda oli trükitud ehk poolsada eksemplari. Kuid kuuekümnendete alguseks oli see nii salajaseks kuulutatud, et selle olemasolust ei saanud ka, ametlikest pärimistest, mingit teavet. See kaart ilmus kuidagi minu vaatevälja ca viisteist aastat pärast koostamist. Siis ka poolametlikult, vist seoses raamatu "Eesti metsad" koostamisega.
Aluskaardi tegemiseks tuli tervikuks liita üle paarikümne kolhoosi- sovhoosi puistuplaanid. Need olid mõõtkavas 1:10 000 ja seitsme metskonna metsakorraldusmaterjalid ja -kaardid 1: 100 000 ja 1:25 000. Tervikkaardiks monteerimisel oli aluseks 1930ndail ilmunud Saaremaa teed ja Saaremaa koguteose ülevaatekaart. Mõlemad 1:100 000. Suureks abiks olnuks 1958 aastal koostatud kaart Eesti metsafond 1: 200 000. (vt) Seda oli trükitud ehk poolsada eksemplari. Kuid kuuekümnendete alguseks oli see nii salajaseks kuulutatud, et selle olemasolust ei saanud ka, ametlikest pärimistest, mingit teavet. See kaart ilmus kuidagi minu vaatevälja ca viisteist aastat pärast koostamist. Siis ka poolametlikult, vist seoses raamatu "Eesti metsad" koostamisega.
- Need kaadrid on osa säilinud materjalist ja ehk annavad mõningase pildi tolleaegsetest võimalustest ja tehnoloogiast
Esimese vaimustusega hakkasin tegema terve Saaremaa kaarti. Andmete kogumise alguses selgus selle suur töömaht.
Saaremaa idaosa metsafondi arvatud maad paiknesid siin-seal põllumaade ja karjamaade vahel laialipuistatuna.
Töö käik ja tehnoloogia
Kujunes välja kolm töösuunda.
Kujunes välja kolm töösuunda.
- Metsade ülevaatekaart 1: 100 000
- Võtmealade kaardid 1: 5 000 ja 1: 10 000
- Skeemid rekreatsiooniks oluliste objektidega 1:400 000
- Läbirääkimised, kolhooside-sovhooside pealikutega, pildistamisloa saamiseks. 10 kolhoosi-sovhoosi ja nelja metskonna spetsialistide küsitlemine, mis nende metsades olulist on .
- Puistuplaanide mustvalge pildistamine (Fotoaparaat Zenit, objektiiv MIR-1) õues või akna all, kus kaks kontori laualampi. Ilma statiivita, sest ei olnud mõistlik silmatorkavalt teha seda, mis oli eeskirjadega keelatud.
- Filmide ilmutamine, 1: 100 000 mõõtkavasse fotokoopiate vähendamine.
- Kontorite uus läbisõitmine. Tabelandmete mahakirjutamine. Küsitlemine, koopiate värvimine (pliiatsiga) puuliigiti ja vanus- rühmiti. Pildistuspraagi ümberpildistamine.
- Montaažikalka koostamine.
- Fotokoopiate monteerimine.
- Metsosade kontuuride joonistamine kalkale.
- Materjal on kokkumonteeritud
- Kaart valmis? Peaaegu. Skaneering ühelt säilinud koopialt
Võtmealade kaartide tegemine
- Kolhooside maakasutuskaartidelt 1kuni 2 km2 suuruste võtmealade valimine ja mahapildistamine.
- Koopiate tegemine mõõtkavas 1:5000.
- Välitööd: metsatukkade, puudegruppide ja ribastruktuuride pealemärkimine.
- Võtmealade kartomeetria (ribastruktuuride pikkus, metsatukkade arv ja pindala).
- Võtmealade vormistamine (kümme ca 1x1 km suurust ala).
- Näited väitöö materjalidest. 1:50 000 kõlvikukaartide suurendustel
Tulemusi
Kaardile tuli metsalaike hõredalt. Liikudes mööda Ida-Saaremaad, tundus see piirkond olema hubane ja piisavalt metsane.
Üks seletus, miks kaart vale mulje tekitas, oli see, et osa puudega alasid oli jäetud teadlikult metsafondist välja. Need olid "korraldamata" nn karjamaa metsad, kust sai priipärast võtta kütet või ka palke, et näitaks lihtsamini saaks "linnast" defitsiitseid masinateosi jms.
Maastiku näivat metsasust suurendasid kiviaedadel ja kraavidel kasvavad puud- põõsad. Võtmealadel neid kaardistades avastasin enda jaoks ribastruktuurid ja selle, et peale rebaste-jäneste on need olulised ka inimesele. Sellest arenes huvi ökotonide vastu, millest oleneb maastiku mitmekesisus ja stabiilsus. Sel teemal sai paar aastakümmet kirjutatud ja esinetud.
Ilmselt selle Saarema kaardi toel saigi mu esimene töökoht olemageograafide hulgas. Alguse oli tööks erinevate metsakaartide koostamine ja seejärel nn rakenduslike maastikukaartide koostamine.
Kaardile tuli metsalaike hõredalt. Liikudes mööda Ida-Saaremaad, tundus see piirkond olema hubane ja piisavalt metsane.
Üks seletus, miks kaart vale mulje tekitas, oli see, et osa puudega alasid oli jäetud teadlikult metsafondist välja. Need olid "korraldamata" nn karjamaa metsad, kust sai priipärast võtta kütet või ka palke, et näitaks lihtsamini saaks "linnast" defitsiitseid masinateosi jms.
Maastiku näivat metsasust suurendasid kiviaedadel ja kraavidel kasvavad puud- põõsad. Võtmealadel neid kaardistades avastasin enda jaoks ribastruktuurid ja selle, et peale rebaste-jäneste on need olulised ka inimesele. Sellest arenes huvi ökotonide vastu, millest oleneb maastiku mitmekesisus ja stabiilsus. Sel teemal sai paar aastakümmet kirjutatud ja esinetud.
Ilmselt selle Saarema kaardi toel saigi mu esimene töökoht olemageograafide hulgas. Alguse oli tööks erinevate metsakaartide koostamine ja seejärel nn rakenduslike maastikukaartide koostamine.
- Need on koopiad seitsmekümnendate aastate lõpu poole tehtud diapositiividest. Pildistamine sai ettevõetud, et veenda asjaomaseid instantse selles,et geograafias ollakse suutelised tegema nn teaduslikku rahvusatlast.