TRÜ geograafidega liikuma pandud idee, hakata kaarte välja andma, jõudis tegudeni 1987 aasta teises pooles. Siis algas Tartus kaartide sisu kokkupanemine ja tootmise ettevalmistamine. Samal ajal arenes selle tarvis institutsionaalne töö Tallinnas.
ENSV Ehituskomitee oli saanud loa eksperimenteerida väikeettevõtlusega ja nii saigi seatud sammud ministeeriumisse taotluse esitamiseks luua teadus- ja arendusfirma Regio (TAF Regio). Selle initsiatiivi taga oli Tallinna Pedagoogilises Instituudis (TPEDI) juba aastaid TPEDI pedagoogika ja psühholoogia kateedri juurse töötava väikese isemajandava teadusrühma tegevus, mille juhiks ma sel ajal olin. Oli soov saada tegemistes suuremat iseseisvust ja pakkuda praktilisi teadusuuringuid nö turupõhimõttel. Tänu TPEDI juhtkonna soosivale kaasamõtlemisele saigi vormistatud asjakohased paberid ettevõttega alustamiseks 1988. aasta detsembris, aadrsessil Narva mnt 25, TPEDI ruumes. Seega oli institutsionaalne kehand asutatud.


TAF Regio peamised tegevussuunad olid seotud tööturul toimuvaga. Pakkusime ettevõtetele ja ministeeriumitele teadmisi tööjõu värbamise ja töötajate motivatsioonisüsteemi arendamiseks ning ettevõtete konkurentsivõime kasvatamiseks. Kõige selle taustaks oli vajadus teemat käsitleda ka regionaalarengu võtmes. Sellest kasvasid välja komplekssed regionaaluuringud. Tihe koostöö toimus äsja Moskvast õppimast saabunud demograaf Kalev Katusega ja hiljem tema töörühmaga. Koostööna toimus esimene rahvusvaheline Eesti-Soome demograafia alane seminar Tallinnas. Kõik see andis tõuke regionaalse teadussuuna edasiliikumiseks. Paraku oli aeg 1990.ndate aastate alguseks selliseks tegevuseks piisavalt keeruline, kuid samas palju väljakutseid pakkuv. Nii on tänu TAF Regio teadmistele IME (Isemajandav Eesti) saanud iseseisva regionaalpoliitika peatüki (autorid Aado Keskpaik, Rivo Noorkõiv, Madis Kaldmäe, Jüri Jagomägi, kas veel keegi?).


Ka anti TAF Regio poolt regionaalselt välja oma teadustoimetisi, mis olid eraldi kujundusega trükistena koopiamasinal levitatavad.

Paraku oli teadustööde müügist saadav kasum väga kesine, et töörühma ülal hoida.... Kirjastsustegevuse laiendamine näis ühe võimalusena, et selle kasumiga toetada teaduspoole arendamist. Selleks sai arendatud ka institutsionaalset võrgustikku. Ühe initsiatiivina sai antud välja „Murphy seadused“, mille tõlke autoriks oli kolleeg TPEDIst Toomas Niit. Tekkisid esimesed kogemused ka trükiste turundamiseks.

Teadustöö kõrval arenes ettevalmistus trükiste väljaandmiseks. Esimeseks pääsukeseks oli Regio postkaartide ilmuma hakkamine, mida vedas Urmas Kaup. Esimesed postkaardid olid Fred Jüssi autoritööd. Postkaartide tarvis kujundati eraldi formaadid, postkaardid olid nummerdatud ja neil oli ka Eesti kaart, millel näidati foto asukohta. Sellest suunast kasvas välja eraldi ettevõte.

Kaardi väljaandmisks, kus sisulised lahendused tehti Tartus, oli vajadus hankida ka trükkimiseks vajalik paber. Selle tarvis peeti mitmeid läbirääkimisi, mille finaal oli tol ajal Leningradis Gosnaki paberivabrikus, kus partnertehinguna õnnestus osta esimese kaardi tarvis kvaliteetne spetsiaalne paber, mis sai toimetatud Riia Kaardivabrikusse. Tänu headele koostöösuhetele õnnestus see paber omakorda vahetada Soomes valmistatud veelgi kvaliteetsema kaardipaberi vastu. Seega oli esimese kaardi tarvis üks peavalu lahendatud. Mõistagi kõik see maksis ja tuli leida raha ka trükkimiseks. Siin tuli appi varasem kolleeg Mainorist ja trükiraha saadi firmalt Turvis, kellele tuli tänuks loovutada märk esimesel Regio kaardil.