Stipendiumi taotlemisel oli kavas keskenduda perioodile 1960 - 2010 ja kartograafide ning teiste ruumiandmete käitlejate intervjueerimisele ja meenutuste kogumisele. Eestis või eesti kaartidega või nende tegemisega on olnud seotud suur hulk inimesi. Nad töötasid sajakonnas asutuses ja tegid väga erinevaid töid, nägid kartograafia arengut väga mitme kandi pealt. Lähiajaloo seisukohalt on nendelt lugude saamine väga oluline ja vägagi ajakriitiline.
Nende lugude ajateljele paigutamiseks ja süstematiseerimiseks oli plaanis kasutada varasemaid tekste ja otsida mõningaid dokumente, mis täidaks ajalised lüngad.
Varsti sai selgeks, et vabatahtlikke, kes paneksid oma lood ja tööd ning tegemised kirja või räägiksid diktofoni, oli raske leida. Oli kartus, et kogunema hakkavad samade aastate kattuvad lood või tekivad pikad lüngad. Põhitähelepanu tuli suunata nn erapooletutele tunnistajatele-allikatele – kaartidele ja esemetele. Need ei asenda muidugi elavaid mälestusi ja lugusid, vaid võivad rääkijate-kirjutajate mõtted ja teod käivitada. Peamine, et nende põhjal saab esitada konkreetseid küsimusi asjaosalistele ja otsida dokumentidest vastuseid.
Kujunes nii, et töös tuli keskenduda põhiliselt nn „erakogudele“, mis suures osas olid korrastamata ja on tõenäoselt valdavas osas peatsele hävimisele määratud.
Põhilise vaatluse alla võeti neli materjalide massiivi.
Korrektseimad ja pikema ajalooga on orienteerumisega seotud kogud, mis võiksid olla eeskujuks teiste kaardimaterjalide korrastamisel. Kolme enam käsitletud kartograafilise ja GIS materjalide kogumeid nimetasime esialgu nende asukoha järgi.
- REGIO RIIULID
- PILPAKÜLA KAPID
- MÄNNÄ PÖÖNING
- Orinteerujate kaardimaterjalid
Need kolm on mitmes mõttes sarnased ja sisaldavad palju ühisosasid, kuid kujunemisloolt väga erinevad. Ühine on aga neil see, et nad on mitteametlikud ja mitmes mõttes „põrandaalused“. Vaatlustest on välja jäetud geograafide kaardikogu Vanemuise tn õppehoones. Need tundusid olema kindlates kätes ja nende süsteemne uurimine tagatud.
MATERJALI SÜSTEMATISEERIMINE ja MÄRGISTAMINE.
Käsitletud periood paistab silma muutuste suure hulga poolest, kus põimusid mõjurid kolmes eriti olulises valdkonnas – eeskirjad, tehnoloogia ja majandussüsteem. Muutused toimusid mitmes järgus ja läbisegi ning mõjutasid nii kaartide tegemist kui kasutamist. Selle perioodi asjadest on raske aru saada. millal miski muutus ja mis midagi muutis ehk mis põhjus, mis tagajärg. Seetõttu oli keeruline materjale süstematiseerida.
Dokumendilaadseid materjale üritati markeerida viieaastaste perioodide kaupa, kuigi esines juhuseid, kui oli raske määrata aega isegi kümne aasta lõikes. Kaartidel ja koostamismaterjalidel puudub enamasti ajamärge. Mitmed tööd ja teemad kestsid üle kümne aasta, vahepeal katkedes ja siis jälle jätkudes. Korrastamise käigus oli sage küsimus, mille juurde miski kuulub. Näiteks lahtipudened kirjatükkide lehed, pealkirjata kaustad, ilma aastaarvuta, kuid siiski kuu ja päeva märkega dokumendid jne. Need nõuavad lugemist, süvenemist ja kõrvutamist paljude teiste paberitega, küsitlemist, meenutuste kuulamist.
Rullid ja suureformaadilistele alustele kleebitu jagati kastidesse materjali (paber, kile, foto kalka jms) või teostuse (trükitud, prinditud, paljundusmasina koopia, autorioriginaal, trüki- originaal jne) järgi. Püüti korrastada ka juhtiva tegija, tellija või asutuse põhjal. Näiteks kas Tartu Riiklik Ülikool, Eesti Maaehitusprojekt, Regio või mitmed teised. Sagedased olid ühistööd, eri kombinatsioone on palju.
Praktikas prooviti mitmeid ladustamise süsteeme. Mõned oli nii ruuminõudvad ja mitmekesised, et nõusid palju kaste. Samas oluliseks peetud säilikuid sai kasti ainult mõni. Ikka ujusid välja uued teemad ja teostusviisid, materjale tuli ikka korduvalt läbi lapata ja ümber kerida, ja ümber nimetada, tõsta ja tähistada.
Lõputuna näiva sortimise, ümbertõstmise ja rullimise kõige olulisemaks tulemuseks oli asjaolu, et need kaustad-rullid hakkasid juba rääkima. Kujunes esialgne valik sellest, mida pildistada või skaneerida ja millele on vaja otsida puuduvaid osi, mille tehnoloogia kohta on küsida vaja või tuleb tellida „lugu“ , arvamus ja artikkel.
Materjalide läbivaatamisel kujunes teatud arusaam, kuidas neid iseloomustada, arvele võtta ja märgistada. Silmas peeti, et otsustamine, mida tuleks arhiividesse toimetada või siis probleemsete jäätmete kogumise kohta saata, oleks lihtsam. Alljärgnev süsteem on osaliselt kasutusel ning suur kogus materjali on veel puutumata olekus.
Soovi korra loe edasi
KAARDID
- Vorm ja ligikaudsed mõõtmed ( trükis, kaart, rull, jne A0…A4)
- Kuulub väljaande juurde
- Tehnoloogia tüüp üldisemalt ( protsess- või potivärvid, koopia)
- Aja märge, aasta, kuu, (ca 5 aastane periood)
- Päritoluasutus , projekti või töö nr
- Koostaja, autor, vormistajad, kaasosalised
- Unikaalsus antud kogus (trükise eksemplarid, koopiad väljaandest, koostamis- või trükioriginaal, „mõttearengu“ näidis)
- Olulisus käesoleva teema, ettevõtte või eesti kaardikultuuri seisukohast
- „Lugude“ illustratsiooniks või nende inspireerija (teha/tellida lugu või artikkel).
- Mida pildistada või skaneerida, mis on olulised detailid
- Säilitamise ettepanekud ( konserveerida, kelle anda )
- Teistes kogudes või kataloogides olemasolu, lingi tõenäosus
- Kasti nimi, kood
- Seadme nimi või otstarve
- Instruktsioonid, retseptid
- Materjalid, materjali näidise nimetus, otstarve
- Märkmed, tehnoloogilised skeemid
- Tarkvara väljatrükid
- Mälukandjad
- Dokumendid, kirjavahetused, „ asjatamise“ paberid jm
- Artiklid ja artiklilaadsed kirjutised, käsikirjad
- Tehnoloogia juhised, juhendid, passid
- Personaalia, elulood
- Pildid, fotod
- Bibliograafia, kaartide nimekirjad
Kujunes nii, et selle asemel, et teha tarku tekste, sai vanavara virnatud.